Kust on pärit jõulukuusk?

Kust on pärit jõulukuusk?

 

Okaspuud ehtisid esimest korda umbes 400 aastat tagasi ühe Ida-Prantsusmaal Alsace’i provintsis asuva küla lapsed.

Nii vähemalt pajatab üks paljudest legendidest, mis räägib jõulukuuse traditsiooni päritolust. Kuusk on alati roheline ja väga esinduslik – võib oletada, et just seetõttu valiti puu ristiusu kiriku peamiseks dekoratsiooniks, mille taustal mängiti maha traditsiooniline jõulumüsteerium. “Elupuu” kaunistati “paradiisiõuntega” ning valgustuse “Petlemma koopas” tagasid puu okstele kinnitatud küünlad.

Ühe teise legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther. See kaunis legend pajatab, et kord jalutanud jumalasulane metsas. Seal olevat ta näinud lumist kuusepuud, mida valgustas kuu. Suur usumees oli nähtust rabatud. Naasnud koju, tõi ta väikese kuusepuu tuppa ja ehtis selle põlevate küünaldega.

Jõulukuuse päritolu kohtu on olemas ka dokumentaalselt kinnitatud andmed. Nii näiteks on säilinud ürikud, mis kinnitavad, et ehitud metsailudus ilmus avalikkuse ette vahetult enne jõule 1597. aastal Saksamaal Brehmeni linnas. 1605. aastal hakati aga kuuske jõulude ajal kaunistama Strasbourg’is.

Alguses kaunistati jõulupuu “paradiisiõuntega”, kuid sageli lisati neile veel teisi kõikvõimalikke maiustusi, head ja paremat suupärast. Küünlaid tulid kaunistusena kasutusele veidi hiljem, umbes XVIII sajandi keskpaiku. Tänapäeval ehivad kuuske jõulude ajal mitte ainult luterlased, vaid ka teiste kristlike konfessioonide esindajad. Samas on ka ateistid on selle kombe omaks võtnud – nende jaoks sümboliseerib helendavate tulede ja vanikutega kaunistatud kuusk uue aasta tulekut.

Seega võib öelda, et jõulukuuse leiutasid saksa linnakodanikud ja käsitöölised. Selle imelise leiutise ülemaailmsele ekspordile aitasid aga kaasa aristokraadid, kõrgklassi esindajad. Nii on näiteks teada, et 1816. aastal jõudis jõulukuusk Austriasse Viini keiserlikku õukonda, ja seda tänu Saksa saadikutele. Suurbritannias võeti Christmas-tree kasutusele umbes XIX sajandi keskpaiku ja seda tänu kuninganna Victoria saksa päritolu abikaasale prints Albertile.

Saksamaal muutus jõulukuusk üldtunnustatud rahvuslikuks sümboliks tänu Preisi-Prantsuse sõjale aastail 1870–1871. Selle sõja ajal seati kuused saksa väejuhtide korraldusel jõulude ajal üles välilaagrites ja välihaiglates. Seda tehti eesmärgiga turgutada lihtsõdurite võitlusvaimu.

Tookord olid sakslased sõjahaiglaks kohaldanud ka Versailles’ luksusliku palee. Just Versailles’ palees kaunistati jõulukuuske esimest korda uudse leiutisega – klaasist kuulidega. Pärast seda, kui see ettevõtmine jõudis ajalehtedesse, sai jõulukuuse klaasist kuulidega ehtimine kohustuslikuks iga saksa bürgeri jaoks. Oli see ju üks moodusi, kuidas oma patriotismi väljendada. Pärast seda levis tava kaunistada jõulukuuske klaasist mänguasjadega üle kogu maailma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 563 korda, sh täna 1)