Aasta 2007 maakonna majanduses

Majandusanalüütikud hindavad lõppevat aastat üsnagi kriitiliselt. Majanduseski on oma võitjad ja kaotajad. Enamik asjatundjaid on tõdenud Eesti maine kukkumist.

Aprillisündmused annavad praegugi tunda ja arvatavasti veel pikka aega.

Eestit läbiv Vene transiit on üleriigilise ajakirjanduse andmeil päris kokku kuivanud. Kaubavood on vähenenud 40 protsenti ja sadamate kaubakäitlus poole võrra. Rahalises väljenduses loeti kahjusid sadade miljonite kroonidega.

Kinnisvaraarendajail pole samuti midagi kiita. Märgatavalt on vähenenud kinnisvaratehingute arv. Hinnadki on kinnisvaraturul spetsialistide hinnangul kukkunud 20–30 protsenti.

Plussidest rääkides võib nõustuda peaminister Andrus Ansipiga, kes peab 2007. aasta olulisemaks sammuks Schengeni ruumiga liitumist. Ansip tõstis esile kutset Eesti astumisest majanduslikult kõrgelt arenenud riikide klubisse OECD-sse.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidas vajalikuks ära märkida kõrget tööhõivet ja palkade kasvu. Negatiivsest küljest toonitas minister, et tõusvad tasud on saanud tööandjaile suurimaks probleemiks.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare arvates sai 2007. aastal kõige rohkem kannatada kohalik tööstus ning lähitulevikus tuleb tegutseda inflatsiooni kasvu ja majanduslanguse valguses.

Kuidas hindavad lõppevat majandusaastat Saare maavanem ja firmade juhid ning ettevõtjad?

Toomas Kasemaa, Saare maavanem

Meie maakonna firmadel on üldiselt hästi läinud. Rõõmu teeb laeva- ja paadiehitusfirmade areng. Rahvusvahelises ulatuses on nad kõvasti tuntust kogunud. Nende jaoks oli aasta nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt edukas.

Elektroonikatööstusel läheb hästi. Töötajate arv neis ettevõtetes on pidevalt kasvanud. Praegu annavad elektroonikatööstusettevõtted tööd juba ligemale 800 inimesele.

Detsembris avati kaks suurt kaubanduskeskust. Väga oluliseks pean Saaremaa kaubamaja taasavamist. Uusi tegijaidki tuleb igal aastal juurde. Detsembri keskel avas uksed ehitustarvete kauplus Bauhof.

Nii nagu ikka, pole head halvata. Transpordi arenguplaanide elluviimisel saime tunda tagasilööke, mis elukorralduse sassi ajavad, aga samas toovad välja ka tegelikud puudused. Eesseisvaid ohtusid käisin kahe bussifirma esindajaga majandusministrile tutvustamas juba augustikuus. Tookord arvas minister, et maavanem ei käitunud korrektselt. Hiljem aga võttis asi järsu pöörde ja bussifirmad ähvardasid streigiga.

Järgmisel aastal korraldame nii bussi- kui lennuliikluses uue avatud hanke.
Maakonna majanduse edasise arengu aluseks on dokument “Saare maakonna arengustrateegia 2020”, kus oleme arvestanud kõikide huvigruppide soove.

Urmas Lehtsalu, Tulundusühistu Mereranna põllumajandusühistu juhatuse esimees

Plusspoolele võib panna piima kokkuostuhinna tõusu. Kui aasta alguses maksti liitri piima eest 3.60–3.80, siis arvasime, et suvel see hind langeb. Juhtus hoopis vastupidine asi. Praegu makstakse liitri piima eest 4.80–5.50. Positiivne on seegi, et meie firma jätkab oma tegevust täies elujõus. Töötajate kaader on püsiv.

Kuigi sügisepoole kiskus vihmale, saime oma teravilja kõik salve, samuti teised põllukultuurid. Sööta varusime isegi rohkem kui eelmisel aastal. Saakide üle ei virise.

Negatiivse poole peale paneksin toetuste klaperjahi, mis peaaegu pool aastat venis. See nõudis paljude asjade ümber mängimist ja liigset ootamist.

Tõnis Rihvk, Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees.

Kõige tähtsam on see, et laevakompanii sai 15. aastaseks. See on praeguses majandusruumis omaette saavutus. Andsime tellimuse kolme uue laeva ehitamiseks. Neist esimene peaks jõudma liinile 2009. aastal.

Lõpetasime ühenduse pidamise Sillamäe ja Kotka vahel. Kas see on halb või hea? Kõik on suhteline. Igatahes oli see meie jaoks rikastav kogemus.
Ventspilsi ja Mõntu liin kogus populaarsust. Sõitjaid jagus nii Lätist Saaremaale kui ka vastupidi.

Jorma T. Ihalainen, turismitalunik ja väikeettevõtja

Mul on vedanud. Koolikoplis panin käima mõned kursused. Soomlased õppisid minu juures eesti keelt. Hobuseid olen juurde muretsenud ja neid välja õpetanud. Loodan järgmisel aastal suksud turistidele kasutada anda. Ostsin ühe huvitava hobuse. See on värvuselt nagu valge-mustakirju lehm, samasugune laiguline.

Saaremaa sadamas avasime väikese toitlustamiskoha Saare Sandvichi. Saime aru, et laeva pealt tulevad turistid ei ole meie kliendid. Autoturistid aga küll. Keskelt läbi käis sadama parkimisplatsil päevas 40 autot.

Margus Mölder, turismifirma Arensburgi Reisid ja Saaremaa turismiühenduse juht

Turismiaasta oli üsna normaalne. Statistikat ma küll ei tea, aga arvan, et turiste vähemaks jäänud ei ole. Siseturismis on täheldatud kasvutendentsi. Eestlane õpib Eestimaad tundma. Rootslasi on hakanud rohkem käima. Otselennuliinil on siin kindlasti oma panus. Lätlasi käis samuti rohkem. Mõntu–Ventspilsi laevaliinil on siin oma roll.

Turiste käib veel praegugi. Kui külastada Kuressaare toitlustusasutusi või spaasid, siis hakkavad turistid kohe silma. Turismiturul peame aga edaspidigi pingutama.

Mati Tang, Kuressaare lennujaama juhataja

Olgugi, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium meie seisukohti sajaprotsendiliselt ei aktsepteerinud, saime asjaajamises aasta aega pikendust. Hea meel on sellest, et meid toetavad nii maa- kui linnavalitsus ning turismifirmad ja teised ettevõtted.

Jätkuvalt huvitutakse Saaremaale lendamisest. Seda näitavad nii liini- kui tšarterlennud. See annab lennujaama tegevusele jumet. Ka väikelennukitega külastatakse Kuressaaret stabiilselt. Tänavu õnnestus meil ka terminal lõplikult valmis ehitada.

Andi Saagpakk, Saaremaa piimatööstuse direktor

2007. aasta oli piimandussektorile omamoodi huvitav ja ettearvamatu aasta. Vastupidi kõikidele oletustele tõusis aasta esimesel poolel toorpiima hind. Aasta lõpuks on hinnatõus olnud üle ühe krooni kilo kohta. Samal ajal, seoses toorme hinna tõusuga, on ka tooted kallinenud. Maailmaturul täheldatakse piimatoodete järele tugevat nõudlust.

Välisturgudel makstakse piimatoodete eest päris hästi. Ka paljud Eesti tööstused läksid oma kaubaga välisturule. Meie seda siiski ei teinud, kuna kogused on liiga väikesed, jäime Eesti turule.

Üle pika aja lõpeb aasta meie jaoks päris heade majandustulemustega.
Investeeringute seisukohast läks samuti kõik korda. 21. detsembril katsetasime uusi vadaku tihendamise seadmeid. Ehitasime ümber vadaku puhastamise ja separeerimise liinid.

Täielikult rekonstrueerisime kõrgemale automatiseeritud tasemele pesusüsteemid. Veebruaris saame uue juustuliini. Selle montaaži peaksime lõpetama maikuus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)