Valjala Ehitusega on kliendid rahul (1)

Valjala Ehitusega on kliendid rahul

 

Valjala Ehituse OÜ asutamiskoosolek toimus 18. detsembril 1992. Firma loodi Eesti esimese, V. Kingissepa nim kolhoosi ehitusosakonna baasil.

“Päris laiali kolhoos veel ei olnud, aga et ehitajaid enam vaja ei läinud, siis tuli midagi tegema hakata,” meenutab 1986. aastal tollase Tallinna polütehnilise instituudi lõpetanud Toivo Maripuu. Olemas olid saekaater ja soojak. Ajapikku ehitati juurde puidukuivati ja kaks viilhalli, kus palkmajade tegemine sildkraana abil hõlpsamaks muutus. Ka materjali ladustamise võimalus oli sellega olemas. Veel seisab piirdeaia ääres näidisena saepalgist maja, mille müügiplaani enam pole.

“Tellimusi tuli ise otsida, neid me leidsime ja siiani pole ilma olnud,” on Toivo rahul.

Sel ajal eraisikud veel ei ehitanud. Algusest peale on koostöö aga toiminud Valjala söödatehasega, samuti Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse juustutööstusega, kuni see veel Valjalas asus. Mitmelgi korral on suudetud võita kohaliku omavalitsuse pakkumisi, samuti on alltöövõtu korras tehtud töid suurematele ehitusfirmadele.

Ehitajad on mitmekülgsed

Ehitajate arv on püsinud enam-vähem sama. Palgalehel seisab uuest aastast 14 nime. Ehitajad on suhteliselt noored, vaid paar meest on üle 50, kuid kõik töötajad on kogemustega ja mitmekülgsete oskustega.

Kuigi väga suuri ettevõtmisi pole nii väikesel firmal olnud, tõdeb Toivo siiski, et heade tulemuste hulka võiks lugeda Valjala vallamaja remondi, mis 10 aastat tagasi hästi tehtud sai. Veel tuleb meelde Sakla seltsimaja, mis Toivo sõnul sai n-ö vanast kuurist tehtuna siseviimistluse osas päris huvitava lahenduse. Välisviimistlus ootab praegu järge.

Uus areng – palkmajade ehitus

Pikka aega praktiliselt seisnud saekaatrile puhuti taas hing sisse ja tegeldi palgisaagimise ja saematerjali tootmisega. Kuid saematerjali ning hööveldatud põranda- ja voodrilaudade tootmine ei tasunud end nii väikeses mahus ära, kogu süsteem nõudnuks kaasaja tasemele viimiseks suuri investeeringuid. Seistigi dilemma ees – saekaater kinni panna või leida sellele teistsugune rakendus. Sealt tuligi mõte proovida käsitööna palkmaju tegema hakata.

Abi loodeti saada Kuressaare ametikooli palkmajakursustelt, aga et need olid pikaajalised ja rohkem töötute väljaõppele orienteeritud, sai palgatud mees, kel kogemus juba olemas.

Esimene maja, õigemini suitsusaun, tehti prooviks. See seisis paar-kolm aastat õue peal, kuni ühele soomlasele meeldima hakkas ja maha müüdi. Vahepeal oli jõutud ka tellimustöid teha. Enamik valminud poolesajast majast ongi jäänud Saaremaale. Toivo selgitab, et peale uute palkmajade valmistamise taastatakse ka vanu. “Mõnel vanal talumajal on uus vundament tehtud, palgid lahti võetud ja uuesti üles laotud, mis iseenesest on palju keerulisem töö kui uue tegemine,” täpsustab Toivo.

Palki pole siiani pidanud sisse vedama. Seda saadi varem ümberkaudsete talumeeste käest, kuid see osa on nüüd vähenenud. Firma ise metsa üles ei tööta, põhiliseks “palgiallikaks” on Reta Puit.

Ümarpalkseinaks kasutatakse tavaliselt palki ladva läbimõõduga 24–28 cm. Mis üle selle, saetakse 22 cm paksuseks seinamaterjaliks. Muidugi on võimalikud ka muud palkseinte paksused. Palkmajade ehitamise puhul on mitu varianti: kas valmistatakse palkosa ja pannakse maja kohapeal püsti (tellija soovi korral ka sarikad) või tehakse üksnes palkseinad ja muu on tellija enda mure. “Päris palju oleme teinud ka selliseid “võtmed-kätte” maju,” ütleb Toivo, lisades, et joont, kus palkehitus lõpeb ja tavaehitus algab, ei ole ta tõmmanud. Palkmajade ehituse osakaal moodustab sõltuvalt aastast pea veerandi kogu käibest. Erilist reklaami pole tehtud, kuid tellijaid on siiani jagunud.

Konkurents on tihe

Konkurentide puuduse üle Toivo ei kurda – ehitajaid on Saaremaale viimaste aastatega palju tekkinud. Kinnisvaraturu langusega konkurents mõistagi tiheneb, sest suuremad ettevõtjad hakkavad tungima ka “väiksemate vendade” mängumaale.

Sama pinnaga maja võib hinna poolest erineda üle kahe korra, sõltuvalt lahendusest, vundamendist, katusest, vaheseinte arvust, viimistluses kasutatavatest materjalidest jpm. Kõige tavalisema saunakarbi hind mahub 100 ja 200 tuhande krooni vahele. Roogkatus kõigutab katuse hinna võrreldes mõne odavama kattematerjaliga kuni kolmekordseks. “Ise me ei tee roog- ega kimmkatust, selleks on juba väljakujunenud koostööpartnerid, keda tellijale soovitada julgeb,” mainib Toivo.

Selle aasta plaanide kohta ütleb firmaomanik, et tellimusi nii palkmajade ehituseks kui ka muudeks töödeks alanud aastaks juba jagub. Valjala põhikoolis, kus eelmisel aastal tehti ära suur töö, jätkatakse mõnede töödega ka tänavu. Pakkumisi on tehtud mitmetele objektidele, mille reaalsest ehitamisest saab rääkida siis, kui rahastamine selgunud ja lepingud sõlmitud. Ka on püsikliente, kes mõne sooviga uuesti tulevad. “Ju siis ollakse rahul,” ei varja Toivo heameelt.

Ülehomme saab 15 aastat, kui Valjala Ehituse OÜ 19. jaanuaril 1993 oma esimest tööpäeva alustas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 536 korda, sh täna 1)