Sakla Viktooria tähistas kümnendat sünnipäeva

Sakla Viktooria tähistas kümnendat sünnipäeva

 

Laupäeva õhtul tähistas Sakla tantsurühm Viktooria uhke ja meeldejääva peoga oma kümnendat tegutsemisaastat.

Avakõne pidas Valjala valla kultuurijuht Anne Auväärt. Seejärel tervitasid Sakla külaseltsi esinaine Kersti Püüding ja tantsurühma juhendaja Ulvi Põldema kohaletulnuid klaasikese vahuveiniga. Algasid etteasted. Kõigepealt tuletas sünnipäevalaps meelde kõige esimese tantsu, mis kümne aasta eest selgeks sai õpitud – minjooni.

Ringijuhendaja Ulvi, kes igapäevaselt ametis Valjala põhikooli vene keele õpetajana, rääkis esinemiste vahepeal rühma ajaloost. Pidupäevatervitusi olid tooma tulnud naabervalla Laimjala tantsurühm Kedrused, Leisi Liisud, kohalik naistrio koosseisus Anne Auväärt, Aire Suurem ja Siivi Kaasik ning põhikooliõpilased Anne Heinsalu juhendamisel. Kolhoosinaist mängis Linda Raad. Loomulikult näitasid peoperenaisedki oma tantsuoskust ning eriti suure aplausi pälvis “Lüpsikute tants”.

Nagu sünnipäeval kohane, külvati sünnipäevalaps üle kingituste ja lilledega. Vallavanem Kaido Kaasik kinkis raudkinga, sõnades, et 40 aasta pärast tullakse juba kuldkingaga. Õnnitlusi jagasid veel maakonna rahvakultuuri juht Krista Lember, Valjala rahvamaja juhataja Viktor Martel, Laimjala rahvamaja juhataja Mae Nõu, põhikooli direktriss Aive Mõistlik ja õpilaste tantsurühma juhendaja Anne Heinsalu, Tõnija naised, Tiirimetsa Küünal, valla sega- ja naisrühma esindus ning Türi tantsuansambel Trillallaa, kes ka rahvast tantsitama jäi.

Sakla küla arenguseltsi tänukirja ja tantsurühmapildi said kõik praegused ja kunagised Viktooria tantsijad ning minutilise leinaseisakuga mälestati manalateele lahkunud tantsijat Palmit.

Tantsurühma idee tuli toona Maide Ellikult. “Mis me ikka seal kodus istume – alustasime 1998. aasta veebruaris küünlapäeva paiku seitsme tantsijaga, järgnevate aastate jooksul on alati olnud vähemalt 8 paari,” meenutas ta nüüd.

Vanim tantsija on praegu 75. Noorim, 44-aastane Kersti Püüding aga ütles naerdes, et tema ei mäleta üldse, kuidas tantsima sattus. “Aga see on harjumuse jõud, mis ikka jälle proovidesse toob,” lisas ta. “Iga esinemine on eriline,” kinnitas staažikas tantsija Maide muhedalt. Kõige kaugem koht, kus käidud, on seni olnud Ungari. Esinetud on Hiiumaal ja Tallinnas ning loomulikult oma kodusaarel. “Niikaua kui tervist on, niikaua ikka püüame.”

Tantsurühma algne nimi Sakla Memmed muudeti aasta möödudes Viktooriaks – Sakla seltsimaja ehituse alustaja härra Mihkelsi Siberisse küüditatud kasutütre mälestuseks. Repertuaaris on põhiliselt vanad seltskonnatantsud, saatemuusika tuleb lindilt või plaadilt. Riietus on ise välja mõeldud, tanusid ja taskuid on aidanud valmis tikkida tantsija Salme Kirst.

Järgmine esinemine on Viktoorial ees 9. veebruaril memme-taadi peol Salmel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 102 korda, sh täna 1)