Andrei Bogdanov: tõeline ime Venemaalt

Andrei Bogdanov: tõeline ime Venemaalt

 

Andrei Bogdanov on mees, kes kandideerib homme toimuvatel Venemaa presidendi valimistel. Tõenäoliselt oskavad vaid Kremli tegelased öelda, kuidas säärane tundmatud isik sellise suure au osaliseks sai.

Saksa ajalehe Berliner Zeitung korrespondent kirjeldas oma hiljutises artiklis juhtumit, mis leidis aset Moskva lähistel, Minski maantee 97. kilomeetril: on 23. veebruar – Venemaal tähistatakse riigipüha, mis pühendatud isamaa kõigile kaitsjaile.

Nõukogude hävituslendurite mälestusmärgi juures on peatunud mikrobuss, mis kuulub Venemaa Demokraatlikule Parteile. Kohal on partei funktsionäärid ja mõned ajakirjanikud. Kuid meeleolu – nagu ilmgi – on kehvemast kehvem ja seda ei aita parandada ka käest kätte käiv viskipudel, millest kohalolijad aeg-ajalt soojendust ammutavad.

Kõik ootavad Venemaa presidendikandidaati Andrei Bogdanovit, kes on lubanud, et saabub sel heroilisel ja patriootlikul päeval koos lillekorviga väljale, kus kunagi, 1812. aastal, leidis aset kangelaslik Borodino lahing. Keda aga pole, on partei liider. Väidetavalt olevat tal Moskvas tähtsad asjaajamised. Artiklit lugedes jäi mulje, et Saksa ajakirjanik ei jõudnudki liidrit ära oodata.

Õhtul oli aga kõik korras. Teleuudistes näidati kõiki nelja kandidaati. Ükski neist ei jätnud seda olulist päeva tähelepanuta. Nii võiski teleekraanil näha praeguse presidendi Putini soosikut Dmitri Medvedevit.

Seejärel ilmusid ekraanile kommunistide liider Gennadi Zjuganov ja skandaalne Vladimir Žirinovski – näidati, kuidas nemad oma pooldajatega kohtuvad. Ja kõige lõpuks vilksatas kaadris ka Bogdanov, kes seisis Borodino lahinguvälja pervel, andes au sõdades hukkunud Vene sõduritele.

Häbematult lõbus

Juba presidendikandidaadiks saamine oli 38-aastase Andrei Bogdanovi jaoks suur edu. Kaks kuud tagasi, kui Venemaal toimusid parlamendivalimised, kogus tema juhitav erakond vaid 90 000 häält ehk 0,13%.

Tuleks öelda, et erakonnal, mille liider ei püüagi varjata oma kuuluvust vabamüürlaste ridadesse ja mille juhtkond oma valimisprogrammis piirdub vaid sellega, et soovib Venemaa astumist Euroopa Liitu, on tänapäeva Venemaal vähe võimalusi. Samas paneb imestama see, kui vähe kurvastas Bogdanovi erakonnakaaslasi ja ka teda ennast suur kaotus detsembrikuistel parlamendivalimistel. Erakonna lubadused tunduvad aga häbematult rõõmsameelsetena.

Valijatega ei kohtu

Oma valijatega see mees praktiliselt ei kohtu – Bogdanovi sõnul peab ta enne valimisi pidevalt telestuudiotes viibima, mistõttu tal pole lihtsalt aega.
Hiljuti juhtusin ühelt Vene telekanalilt nägema reklaamklippi, kus Bogdanov liikus nagu aegluubis mööda Moskva tänavaid, pikad juuksed tuules lehvimas, ja arutles: “Täiesti võimalik on, et just mina need valimised võidan… Sest mind kui lihtsat inimest huvitab eelkõige kogu protsessi olemus. Ma osalen neil valimistel vaid seepärast, et nii palju läbipaistmatuid maske ja nii vähe otse elust võetud inimesi on varjunud kõigi nende valimisbülletäänidele kirjutatud parteimuumiate taha.”

Ka ise kannab maski

Kuid ajakirjanikud väidavad, et ka Bogdanov ise kannab maski. Õigem oleks vist öelda, et ta ise on mask, mille tõttu Venemaa presidendivalimised, mis olemuselt on mittedemokraatlikud, paistavad demokraatlikena.

Hämmastav on, et erakond, kes vaid kaks kuud varem sai hävitava kaotuse osaliseks, suutis kiiresti koguda need 2 miljonit toetusallkirja, mis olid vajalikud, et esitada oma kandidaat Venemaa presidendi ametikohale.
Üllatav on veel see, et Vene keskvalimiskomisjon need allkirjad ka ehtsaks tunnistas. See fakt on lausa ime, mis omakorda on seletatav vaid Kremli sekkumisega.

Paljud Vene vaatlejad on ühel meelel, et praktiliselt kõik, nii Kasjanovi kui ka Bogdanovi kogutud toetusallkirjad olid tegelikult võltsitud. Nii näiteks arvab Valentin Poluetkov, kes praegu on Bogdanovi nõustaja poliitilistes küsimustes. Ühes ülevaates ta kirjutas: “Hea, kui 4,2 miljonist toetusallkirjast, mis me valmiskomisjonile esitasime, on ehtsad vaid 0,2 miljonit.”

Vanad semud

Paljude aastate vältel on Valentin Poluetkov olnud Andrei Bogdanovi usaldusisik ja ka õpetaja. Need kaks meest tutvusid juba 1990. aastal, kui loodi Demokraatlik partei. Oli aeg, mil see erakond meelitas võimuga oma ridadesse ka alati opositsioonis olevaid haritlasi – nende hulgas oli ka malegeenius Garri Kasparov.

1990. aastatel olid Bogdanov ja Poluetkov nn poliittehnoloogid – see on tänapäeva maailmas tekkinud uus elukutse, mille esindajate ülesandeks on valmisstrateegiate ja -kampaaniate kujundamine.

Jeltsini-aegsel Venemaal omandas see nähtus aga mõnevõrra moondunud iseloomu. Nimelt nägi poliittehnoloogia Vene variant muuhulgas ette ka mustade võtete kasutamist ja see andis kõne all oleva elukutsega tegelejatele suure tööpõllu.

Valimiskampaania kui teesklus

Andrei Bogdanovi kohta on öeldud, et ta on poliittehnoloog, kellel puuduvad kindlad põhimõtted või – nagu kirjutas tema sõber Poluetkov –, kel puuduvad “pidurid”. Analüütikute väitel muutub Venemaa sisepoliitika pärast säärase tegelase tulekut varasemaga võrreldes veelgi virtuaalsemaks.

Juba praegu tundub Venemaal toimuv presidendivalimiste kampaania olevat üks suur mäng ja teesklus.

Ka vene ajakirjandus kajastab valimiskampaaniat loiult. Erandiks on siinjuures ehk vaid poliitiline kloun Vladimir Žirinovski, kes on aeg-ajalt Moskva ja Peterburi ajalehtede esikülgedele sattunud.

Näiteks nädal tagasi tormas ta ühe telesaate ajal kallale (olles eelnevalt roppude sõnadega läbi sõimanud saadet juhtinud naisajakirjaniku) Andrei Bog-danovi esindajale Nikolai Gotzile, sest viimane süüdistas Žirinovskit selles, et too loovat Kremlile vaid näilikku opositsiooni.

Andrei Bogdanov ise on aga teledebattides esinenud väga saamatult. Tal jääb vajaka karismaatilisusest ja kui teda tähelepanelikult kuulata, siis tekib mulje, et ta ei usu ka ise oma sõnu. Kuid seda, et tema kandideerimine praegustel valimistel annab trumbid Kremlile, ta ei eita. Samas ta rõhutab, et Kremlist teda ei juhita.

Tagasihoidlikult, kuid samas ka mõnevõrra ambitsioonikalt kõlab ka Bogdanovi eesmärk – nimelt on ta väitnud, et homme toimuvatel Venemaa presidendivalimistel kogub ta hääli täpselt sama palju kui detsembrikuistel parlamendivalimistel kõik demokraatlikud erakonna kokku, s.o 3%.

Andrei Bogdanov
sünd 31. jaanuaril 1970. aastal Moskvas vene-tatari perekonnas

Üks kandidaatidest Venemaa presidendi ametikohale 2008. aasta valimistel.

1993. aastal lõpetas Plehhanovi nim Venemaa majandusakadeemia.

2002. aastal kaitses Moskva ülikoolis kandidaadiväitekirja teemal “Potšvennitšestvo poliitiline teooria (A. Grigorjev, F. Dostojevski, N. Stahhov)”.
Poliitikas aastast 1990, kui asutas Venemaa Demokraatliku Partei (VDP).

Aastail 2001–2003 tegi koostööd erakonnaga Ühtne Venemaa.

2005. aastal valiti VDP juhiks.

2007. aasta juunis liitus vabamüürlaste liikumisega.
Abilelus, perekonnas kasvab kolm poega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)