Kaasaegne tuulik – kas probleemne vaenlane või positiivne võimalus

Kaasaegne tuulik – kas probleemne vaenlane või positiivne võimalus

 

Tuule püüdmine ja seeläbi elektri tootmine on “kuum” teema nii Saare maakonnas, mujal Eestis ning eelkõige globaalses kontekstis.

Tehnoloogiline areng

Tuulikute tehnoloogiline areng viimastel aastakümnetel on muljetavaldav insener-tehniline edulugu – aastal 1980 oli korralik tuulik võimsusega 50 kW (kilovatti) ja rootori diameetriga 15 meetrit, täna on maismaale paigaldatavad tuulikud enamasti võimsusega 2–3 MW (megavatti), rootori diameetriga ca 100 meetrit ja torni kõrgusega samuti ca 100 meetrit. Merre paigutatavate tuulikute võimsus on täna suurusjärgus 5 MW. Seega on toodetavate tuulikute võimsus kasvanud suurusjärgus 100 korda.

Töötavate tuulikute summaarne võimsus ja toodang kasvavad (nii Euroopas kui Eestis) mitte vähem muljetavaldavas tempos kui üksiktuuliku parameetrid – Euroopas on sajandivahetuse ca 13 000 MW võimsus kasvanud tänaseks üle 50 000 MW.

Tuulikute tehnoloogiline arendamine ja tootmine loob väga häid ja kõrgkvalifikatsioonilisi (=kõrged töötasud ja hea majanduslik elujärg) töökohti sellega aktiivselt tegutsevates maades, nagu näiteks Taani. Finantsinvestoreid kindlasti rõõmustab näiteks Taani tuulikutootja Vestas aktsia väärtuse kasv, millele saab pilgu heita ka iga internetipanga kasutaja, vaadates arenguid Taani börsil.

Seega võib väita, et tuuleenergeetika on, olenemata meie suhtumisest või soovidest, kiirelt arenev energeetikasektor, mille peamine keskus on Euroopa. Hea oleks, kui suudaksime Saare maakonnas ja Eestis olukorda adekvaatselt hinnata ning teha meie jaoks arukaid otsuseid.

Mis on eesmärk?

Konkreetseid arendusprojekte edendades ja planeeringuid menetledes läheb diskussioonis sageli meelest ära alustada üldistest eesmärkidest ja laiematest mõjudest. Nii ei räägita X tuulikupargi detailplaneeringu avalikul arutelul peaaegu kunagi sellest, et tuulikutega elektri tootmise esmane eesmärk on vähendada mõju üleilmsele kliimamuutusele – aga just see on tuuleenergeetika peamine mõte.

Teiseks on Euroopa (kui tuuleenergeetika edendamise ja kliimamuutuste vastu võitlemise lipulaev) välja öelnud soovi ja eesmärgi vähendada sõltuvust importenergiast – näiteks gaasist või naftast. Kolmandaks on tuulikute tootmine ja opereerimine just see kõrget lisaväärtust tekitav majandus, mille vähesuse üle Eestis kurdetakse.

Loomulikult on tuulikute püstitamisel hulganisti asjaolusid, millega tuleb arvestada selleks, et parimat soovides ei juhtuks tulemus siiski olema paljudele ühiskonnaliikmetele kahjulik.

Tuulikutega kaasnevatest mõjudest on avalikkusele ilmselt kõige paremini teada võimalik mõju linnustikule, müra ning seisukoht, et tuulikud on lihtsalt koledad (visuaalne mõju). Mõnevõrra vähem räägitakse maakasutuse mõjutamisest, varjutamisest ning telekapildi häirimisest. Igapäevaselt planeeringute ja keskkonnamõju hindamistega tegeledes julgen väita, et kõiki neid aspekte arvesse võttes on läbi avaliku protsessi (misläbi saavad kõik osalised kaasa rääkida ja vastuseid oma küsimustele) võimalik jõuda heade ja arukate lahendusteni – loomulikult võib mõnikord parimaks lahenduseks osutuda ka tuulikute püstitamata jätmine.

Piirangud ja võimalused

Saare maakonnast rääkides tuleb esimesena ära märkida head tuuleolud – seega ei ole kahtlustki, et tuulikute rajamisest huvitatud arendajaid on nii täna kui tulevikus. Olulisimaks tehniliseks piiranguks on tänase elektrisüsteemi nõrkus, mis ei võimalda väga palju tuulikuid võrku liita – loomulikult saab ülekandeliine võimsamaks ehitada, kuid see on kulukas.

Teiseks on Saare maakonna looduskeskkond arvatud tavalisest väärtuslikumaks, looduskaitsealuste alade hulk on väga suur ja siin tuulikute rajamine ei pruugi tõepoolest sageli mõistlik olla. Sarnaselt kogu Eestile on ka Saare maakonnas asustus küll keskmiselt hõre, aga samas siiski niipalju hajali, et kõikjale, kus keegi elab, ja päris elumaja õuele me täna tuulikuid veel ei raja.

Tuulikute planeerimisel on piirkonna elanike sagedaseks küsimuseks – mis kasu meie sellest saame. Vastus sisaldab eespool mainitud kliimamuutusi ja muid kohaliku kogukonnaga justkui kaudsemalt seonduvaid aspekte. Otsese kasuna pakutakse enamasti võimalust soovide osas läbi rääkida – näiteks arendaja parandab teid nii enda kui kogukonna tarbeks, tuulikutealuste maade omanikega sõlmitakse sobiv ostu- või rendileping, sageli on arendaja valmis ka muul legaalsel viisil panustama kogukonda. Vaatama sellele peab aga tõdema, et senini on paigaldatavate tuulikute naabruses olevale kogukonnale käega katsutava tulu tekkimine vaid hoomatav.

Üheks siin-seal pisut arutatud, aga siiski veel spekulatiivseks lahenduseks võiks olla tuule käsitlemine loodusvarana ning selle kasutamise maksustamine näiteks läbi keskkonnakasutuse tasu seaduse. Jätkates spekuleerimist, eeldame, et kohaliku omavalitsuse eelarvesse hakkab laekuma 1 sent iga toodetud kilovatt-tunni (kWh) kohta.

Sellisel juhul laekuks 2 MW tuuliku eest kohalikku eelarvesse üle 50 000 krooni aastas. Ilmselt saaks mis tahes vallas näiteks 10 tuulikuga tuulikupargist laekuva rahaga teha midagi sellist, mille üle iga kohalik heameelt tunneks.

Saare maakonda võib ilmselt elektrifirmat solvamata pidada ka probleemse elektrikvaliteediga piirkonnaks – pinge kõikumisi ja voolukatkestusi ikka vahel esineb. Mahukate (ilmselt vähemalt sadakond megavatti) tuule-energeetika arengute korral tuleb arendada maakonna elektrisüsteemi, teha suuri investeeringuid ning selle tulemusena paraneks ka iga tarbijale edastatava elektri kvaliteet.

Saare maavalitsus on võtnud eesmärgiks teema süsteemselt läbi analüüsida, ilmselt läbi teemaplaneeringu. Selliselt suudetakse olla aktiivne osapool tuule-energeetika suunamisel kogu maakonna huve arvestades ning maksimeerida kohalik avalik kasu. Tegemist on igati kiiduväärse initsiatiiviga, mis aitab seni tavaliselt probleemina tunnetatavat näha hoopis positiivset pakkuva võimalusena.

                                                                                                                   

Huvi tuuleparkide rajamise vastu on Eestis suur

Vastavalt planeeritavale tootmisvõimsusele saavad tuulepargid Eestis liituda kas Põhivõrgule kuuluva kõrgepingevõrguga või madalamal pingel jaotusvõrkudega.

Hetkel on Eesti elektrisüsteemis tuulikuid töös summaarselt 34,47 MW ulatuses. Põhivõrguga on neist liitunud 26,6 MW ja ülejäänu moodustavad Jaotusvõrgu külge ühendatud väiksema ühikvõimsusega tuulepargid. Valmis on ka Viru-Nigula tuulepark, mille 24 MW loodab arendaja saada tööle lähikuudel.

Lisaks eelmainitutele on mitmed projektid veel ehitus- või arendusfaasis. Liitumislepinguid on Põhivõrguga sõlmitud praeguse seisuga kokku 651,3 MW ulatuses ning liitumispakkumisi tuuleenergia tootmiseks kehtib lisaks veel 1963 MW mahus.

Kõigi eelmainitud suurusjärkude mõistmiseks on hea lisada, et Eesti suurim tarbimisvajadus ulatub külmadel talvedel ligi 1600 MW-ni ja suvine miinimum jääb umbes 400 MW kanti. Seega annaks kõigi planeeritavate tuuleprojektide realiseerimine tulemuseks ligi seitse korda suurema tootmisvõimsuse, kui Eestis suvel tarbitakse.

Reaalsus on muidugi mõneti teine ja tuulikute tegelik tootmishulk sõltub ainiti tuuleoludest ning inimeste juhtimisele see ei allu. Selles peitubki tuuleenergia kõige suurem puudus – kust saada energiat siis, kui tuult ei ole?
Seetõttu peavad tuulegeneraatorite kõrval olema elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse tagamiseks kindlasti ka muud tootmisüksused, mis tuulevaiksel ajal puudujäävat energiahulka kompenseeriksid.

Kätlin Kruus OÜ Põhivõrk, kommunikatsioonijuht

                                                                                                                       

Saare maakonnas töötavad tuulikud:

OÜ Rotorline 300 kW (1 tk) Torgu vald, Türju Meritreid OÜ 250 kW (2 tk) Torgu vald, Mõntu Telewind 3000 kW (6 tk) Salme vald, Salme OÜ Baltic Wind Energy 1200 kW (2 tk) Kaarma vald, Nasva Kokku 4,75 MW ülesseatud võimsusi.

Lepingud OÜ-ga Jaotusvõrk on sõlmitud, kuid ehitamiseni pole veel jõutud, ca 9 MW ulatuses. Järjekorras on taotlusi tuulikute ühendamiseks ca 30 MW ulatuses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)