Kahepalgeline Vene majandus – erakordselt dünaamiline, kuid struktuursete nõrkustega

Venemaa majandus elab praegu üle tõelist buumi. Läinud aasta majanduskasv ületas ekspertide kõik ootused ja seda eelkõige tänu asjaolule, et nafta hind maailmaturul oli erakordselt kõrge (2007. aasta lõpus jõudis see 100 dollarini barreli eest).

Nafta ja veel midagi

Vene majandusedule ei aidanud kaasa vaid tooraineressursid; viimase aastakümne jooksul on Venemaa majanduses siiski toimunud ka teatud struktuursed muutused – tekkinud ja arenenud on teenindussektor, mis konjunktuuri jaoks kujunes märkimisväärseks toeks.

Pealinnad – tarbimise paradiis

Tarbimise kõrge tase on säilinud kõigi viimaste aastate vältel ja seda mitte vaid sellistes suurlinnades nagu Moskva ja Peterburi: tarbimise kasv on märgatav ka mitmes klassikalises tööstuspiirkonnas, Uuralis ja Alam-Volgamaal.

Autoturg lööb rekordeid

Vene tarbimisbuumi indikaatoriteks on prognoos, mille kohaselt peaks Venemaa aastaks 2010 kujunema Euroopa suurimaks autoturuks (praegu on selleks Saksamaa). Säärase prognoosiga on näiteks välja tulnud Saksamaal Essenis asuv turu-uuringute instituut Polk.

Tugev rubla, impordi suur maht

Vene kodanikud on rubla tugevnemisest kasu lõiganud – tänu sellele on suurenud import. Kauplustes on paranenud pakutava kauba kvaliteet ja suurenenud on valik. Ainuüksi Saksamaalt Venemaale imoprditavate kaupade maht kasvas 2007. aastal ligi 20% võrra. Umbes sama palju suurenes ka Saksa kaupade sissevedu Hiinasse.

Vajadus kohaliku toodangu järele

Impordi kasvul on aga negatiivne mõju: nimelt selle tagajärjel kannatab kohaliku toodangu konkurentsivõime. Tänaseni pole märgata Vene ekspordi sortimendi laienemist.

Majandusvabaduse defitsiit

Vaatamata Vene majanduse dünaamilisele arengule, eksisteerib seal ka mitmeid struktuurseid vajakajäämisi. Majandusvabaduse reitingus (Index of Economic Freedom), mille igal aastal koostab Hertitage Foundation, on Venemaa alles 134. kohal (163 riigi seas). Ta edastab vaid veidi sääraseid riike nagu Vietnam ja Laos. Üldiselt on Venemaa näitajad järgmised (100 punkti on maksimaalne): ettevõtlusvabadus – 50; maksusüsteem – 79; kaubandusvabadus – 44; valitsusaparaat – 69; raharingluse korraldus – 64; investeeringud – 30; finantssüsteem – 40; omandiõigus – 30; kaitstus korruptsiooni eest – 25; tööturu paindlikkus – 64.

Kokkuvõttes saavutab Venemaa 100-st võimalikust punktist vaid 50, mis muudab majandusliku mõttes poolvabaks riigiks.

Enam investeeringuid

Ametist lahkuv Venemaa president Vladimir Putin, nagu ka tema mantlipärija Dmitri Medvedev, on oma esinemistes tunnistanud, et riik vajab investeeringuid just uute ja kaasaegsete majandusharude edendamiseks. Samas peetakse vajalikuks ka investeerimist “inimestesse”. Kuigi keskmine töötasu on Venemaal viimastel aastatel kasvanud, siiski puudub siin mõjus ja efektiivne poliitika.

Vähe innovatsioone

Venemaa majanduse innovatsioonivõime nõrkuse kinnituseks on järgmine fakt: 2006. aastal esitas väike Soome kaks korda enam patenditaotlusi kui suur Venemaa. Teaduslikeks uuringuteks kulutab Venemaa 1,4% SKT-st – kuid peaaegu kogu see raha tuleb riigikassast ja on enamjaolt seotud relvatööstuse edendamisega.

Pole konkurentsivõimelised

Ligi pooled Venemaa kompaniid pole maailmaturul konku-rentsivõimelised. Ehituskulud on tõusnud ja nüüd on Venemaal autotee ehitus palju kallim kui näiteks Euroopa Liidus.

Teel riikliku kapitalismi suunas

Majanduse strateegilistes valdkondades – eelkõige hankivas sektoris – võimutsevad riiklikud korporatsioonid. Ekspertide hinnangul pole lähiaastatel siin muutusi oodata. Sama on olukord ka majanduse teistes sektorites, mis on vähendanud võimalike investorite huvi Vene majanduse selliste kõrgtehnoloogiliste valdkondade vastu nagu nanotehnoloogia ja lennundus.

Sõltuvus naftast ja gaasist

Majanduseksperdid ei näe võimalust paranemiseks ka selles, mis puudutab sõltuvust naftast ja gaasist: ligi 2/3 föde-raaleelarvest toetub tooraine ekspordist saadavatele tuludele. Venemaa rahandusminister nimetas esimest korda avalikult nafta hinda riigieelarve alustoeks.

Allikas: Handelsblatt

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)