Kõrge lennuga Priit Jõgi – õnn soosib tugevaid

Kõrge lennuga Priit Jõgi – õnn soosib tugevaid

 

Kuressaare poiss Priit Jõgi (38) on teinud väga muljetavaldava karjääri, olles enamuse ajast juhtivatel kohtadel. Hetkel juhib Priit Trio LSL gruppi, kuid ei välista, et vahetab tulevikus veel kord töökohta, et alustada nullist ja ehitada üles midagi võimsat. “Mulle meeldivad n-ö elu ja surma küsimused, mida lahendada,” sõnab töönarkomaan Priit.

Raadio teel hommikvõimlemine ja diskofestival

Priit oli juba keskkooli ajal liidriomadustega, praeguses Kuressaare Gümnaasiumis tegi ta aktiivselt kooliraadiot ja kooliteatrit. “Kooliväline elu oli hästi aktiivne ja seltskond lahe. Meie kooliraadio tegemine oli üsna erinev teistest omataolistest,” meenutab Priit.

“Näiteks mõtlesime ise välja lugusid ja kodanikke, tegime pulli koos muusikaga, kuid programmis olid ka kohustuslikud kavad, nagu näiteks hommikvõimlemine. Kool oli kuulus oma diskovahetundide poolest – suurtel vahetundidel sai aulas muusikat mängitud, samuti olid populaarsed kooli diskofestivalid.”

Priit oli kooli ajal ka üks sürrealistliku taieste näituse korraldajaist. “Meelelahutaja joont oli mul tõesti ja ka seltskond soosis seda. Meie koolist tulevad ju ka sellised mehed nagu Ilmar Raag ja Mehis Tulk, kes olid tol ajal suureks eeskujuks.”

Kõige rohkem näib Priidule siiani korda minevat kooliteater. “Suurtel ja tähtsatel koolipidudel sai ikka etendusi lavastatud, peamiselt absurdihuumorit.” Kooliteatriga käidi ka festivalidel ning ühel aastal tuli ka kooliteatrite festivali vabariikliku vooru võit.

“See oli minu jaoks igati meeldejääv, sest mängisin võidu toonud lavastuses – William Goldingu “Kärbeste jumal” – peaosa.” Kuigi Priitu oli nakatanud näitlejapisik ja ta n-ö vana rasva pealt ka pärast keskkooli lavakasse püüdis saada, on ta täna pigem rõõmus, et toona kooli ukse taha jäi.

“Tegelikult ma ei ole väga esineja tüüpi ja pigem soovin olla tagaplaanil. Ka oleks mul vaja head häälekooli,” on Priit tagantjärele kriitiline.

Saarelt mandrile tulek

Kui ülikooliplaanid ei teostunud, läks Priit teenima nõukogude armeesse. Saadeti Sahhalini saarele. See oli omamoodi põnev aeg. “Sain seal olla umbes poolteist aastat, siis naasin Saaremaale, sest mu isa suri raske haiguse tagajärjel.” Tagasi kodus, läks Priit kohe tööle. “Mõnda aega tegin ma klubides diskosid ja pidusid, siis läksin kooli huvihariduse juhiks.”

Nii polegi Priit otsest diplomiharidust rohkem saanud, kuid on end palju täiendanud. Edasi viis Priidu karjääritee ta Raadio Kadisse, kus ta töötas seni, kuni Kuressaares avas Ekspress Hotline oma kontori. Priidust sai lääneregiooni juht. Mõne aja pärast kutsuti ta juba Tallinnasse kogu Ekspress Hotline’i turundusjuhiks. Priit ei kahelnud toona hetkegi ning saarelt mandrile asumine polnud tema jaoks raske.

“Tunnistan, et mul oli Saaremaal igav.” Priit leiab, et 28-aastaselt Tallinnasse kolida oli tema jaoks tagumine aeg. “Mõnele sobib selline üheksast viieni töö ja vaikelu, mida rikastab vaid trenni tegemine. Mina tahtsin vaheldust ja suuri väljakutseid.”

Hetkel on Priidul Saaremaaga nõrgad sidemed, kuigi ta ema, ämm ja üks kahest vennast saarel elab. Kiire eluviisi tõttu Piit lihtsalt ei jõua planeerida pikemaid reise saarele ja nii ongi ta käinud viimaste aastate jooksul Saaremaal haruharva – neli-viis korda aastas.

“Eelmisel suvel puhkasin nädal aega ema juures ja see oli minu jaoks üle aastate rekord.” Küll aga käib Priidul ema tihti Tallinnas, käib Priidu ja ta teise venna lapsi hoidmas. Naine ja lapsed satuvad Saaremaale sagedamini. Nemad käivad saarel ka spaamõnusid nautimas. Kuigi juured on Priidul Saaremaal, ei ole ta kindel, kas veedab pensionipõlve seal. “Pigem olen hetkel teinud kinnisvarainvesteeringu lõunapoolses Euroopa osas.”

Trio pealiku edu saladus

Ekspress Hotline grupis tegi Priit kiiret karjääri tegevdirektori ametini välja. Aastast 2000 algab Trio aeg. Kui juhatuse esimees Rein Lang läks poliitikasse, tegid omanikud Priidule ettepanku tervet kontserni juhtima hakata.

2001. aasta algus oli Triole raske ja Priidule suur väljakutse meediagrupp jalgele aidata. “Ujusin sellest ülikeerulisest olukorrast välja ja mul on hea meel, et see periood mulle nii palju pinget pakkus.” Priidule meeldivadki n-ö elu ja surma küsimused, kus on tarvis kiiret reageerimist ja otsustusvõimet.

“Mulle selline väga orgaaniline kasumi kasvatamine ei sobi, vähemalt praegu veel mitte. Kui selliste keeruliste olukordade lahendamised õnnestuvad, siis on ka selle eest saadav tasu vääriline.” Kuid mitte palga pärast ei raba Priit tööd teha nii, et vaevleb unehäiretes. “Vastupidi, mulle meeldivadki unehäired, sest see tähendab, et mõte kogu aeg töötab ja pidevalt on tarvis probleeme lahendada.” Olukordade positiivne ja kasumlik lahendamine pakub Priidule rahuldust.

“Oluline on ka meeskond,” leiab Priit. “Inimeste toetus ja meeskonnatöö. Kui alguses rasketel aegadel ma väga demokraatiat ei harrastanud, siis viimastel aastatel olen õppinud ülesandeid rohkem delegeerima.”
Hetkel pakub Priidule pinget ettevõtte arendamine teistesse riikidesse. “Olen võtnud suuna Ida-Euroopa rindel, endistes sotsmaades. Tahaksin alustada päris nullist. Jah, see köidaks mind.” Juba praegu on Priit tegev Bulgaarias, Lätis ja Ukrainas.

“Ida-Euroopa on seepärast põnev väljakutse, et seal on praegu kõik arengujärgus. Seal saab teha asju, mille tulemust näeb silmaga rohkem. Eks seal on ka omad varjuküljed, aga kiirelt arenevad turud on põnevad.”

Ülepingelt lõivu maksmine

Tegemist on ilmselgelt töönarkomaaniga, kelle tööpäevad naljalt alla 12 tunni ei kesta. Ometi keeldub Priit tunnistamast, et on töörabamiselt lõivu maksnud.

“Praegu on kiire aeg, aga raske on öelda, et teen seda millegi arvelt, sest see rabamine on vabatahtlik. Kui süda peaks 46selt üles ütlema, siis muidugi saan aru, et tasumise tund on käes, kuid loodan, et pean vastu,” ütleb Priit ja sülitab igaks juhuks kolm korda üle õla. Samas teab ta, et pere igatseb tema järele kindlasti rohkem ning sellest ongi tal kõige rohkem kahju, et lastele ja abikaasale piisavalt aega ei jagu. “Nädalavahetused üritan hoida ikka pere joaks, siis saab midagi toredat abikaasa Kadri (34), tütar Maria (8) ja poeg Hugo Ilmariga (5) ette võtta.”

Priit kiidab peret, kes on vapralt isa töökoormuse juures vastu pidanud ja hakkama saanud.

“Kadri ongi praegu kodune ja mängib valdava osa ajast autojuhti, kes lapsi kooli, lasteaeda ja trenni sõidutab. Muud moodi hetkel poleks mõeldavgi.” Traditsiooniks on saanud, et paar korda aastas käib Jõgide perekond pikemal välisreisil. “Eelmisel aastal olime kaks nädalat Araabias, aga mitte turismimekas Dubais, vaid rentisime majakest hoopis ühel poolsaarel. Tänavu läheme Indiasse.” Ka Rootsis käimine igal suvel on muutunud pea kohustuslikuks. “Lastele meeldib laevaga sõita ja Rootsi safaripargis käia. Maria on meil ka suur ujumisfänn, nii et valime kohti, kus oleks basseinid ja veekogud.”

Lendav saarlane

Priit saab töö tõttu palju reisida ja lennukitega lennata. “See tegelikult väsitab. Olen kokku arvestanud, et keskeltläbi tuleb mul lennukis olla 60 päeva aastas.”

Kuna ühel Trio omanikest on Euroopas üle 50 raadiojaama, siis tuleb juba ainuüksi seepärast palju reisimist ette. Pingeid maandab Priit füüsist tugevdades ja trenni tehes. Mängib jalgpalli ja korvpalli ning üritab teha jõudu koduses jõusaalis. Ja meeldib ka lugeda.

“Lugemisfanatismi olen pärinud emalt, kes oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Mul on palju raamatuid ja ma loen iga päev, kas või enne magamaminekut.” Kui varem luges Priit palju ilukirjandust, siis tema viimase aja lemmikuteks on ajalooteemalised teosed, aga ka kirjandus, mille sisuks salateenistus, võimumängud ja diplomaatia.

Ka oma lapsi üritab ta suunata ikka rohkem raamatute juurde, et nad internetis ja arvutiruumis päris kaduma ei läheks. See on raske. “Poeg võiks olla 24 tundi järjest arvutis. Oleme üritanud seda aega veidikenegi piirata. Kuid ta oskab juba praegu arvutiga selliseid trikke teha, mida mina ei oska.”
Priit on olnud tööalaselt väga edukas. “Seda ei oska ma öelda, kas Saaremaalt pealinna tulnute edukuse protsent on suurem kui Paidest või Rakverest tulnutel. Aga selle üle on mul hea meel, et saarlaste maine on hea.”

Priit otsustas juba nooruses, et ta ei tahaks kunagi olla keskpärane näitleja, vaid ikka tipptasemel tegija.

“Ma olen olnud edukas, kuid eelistan jääda tagaplaanile ja mitte ennast väga eksponeerida. Meie grupp toodab inimesi, kes on inimestele rõõmuks ja kellest räägitakse. Ma ei saaks juhtida organisatsiooni ja ise samal ajal konkureerida oma töötajatega raadioeetris. Sestap tahan olla tegija pigem eetriväliselt ja kaadri taga.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 940 korda, sh täna 1)