Meedla Pärnal poole sajandiga kuus põlvkonda Laume

Meedla Pärnal poole sajandiga kuus põlvkonda Laume

 

Tööpäevade hommikud algavad Kaarma valla Meedla küla Pärna talus reeglina ühtemoodi. Pärast hommikukohvi joomist on pereisal Peeter Laumil esimene käik talli, kus talumeest tervitavad hirnatustega kolm suksut, üks neist imearmas heledakarvaline ponike. Hobustele ninaesine ette antud, tõttab peremees tagasi tuppa ja sätib end tööleminekuks valmis. Isaga koos võtab Kuressaare tee ette pere pesamuna, Kuressaare gümnaasiumi kuuenda klassi tüdruk Kadri. Tütar kooli sõidutatud, keerab ettevõtjast pereisa auto nina Sõrve poole. Aastaid Nasval asuvat paadiehitusfirma Saare Paat tegevust juhtinud Peeter Laum võttis mullu vastu uue väljakutse, astudes piltlikult öeldes “teise paati”, võttes kätte laevaehitusettevõtte Baltic Workboat tüüri.

Pereemal Küllil on oma sõiduk, millega ta Meedlast Kuressaare 5. lastepäevakodusse tööle sõidab. Külli ja Peeter Laumi kaks vanemat tütart on elujärjega Tallinnas.

“Oleme Külliga ka vanavanemate seisuses. Poole sajandi jooksul on tütre lapsed selles majas meie pere kuuenda põlvkonna esindajad. Minu isa ja ema kolisid Muhust Meedlasse viiskümmend aastat tagasi. Mina olin siis kaheaastane. Pärnale tuli elama ka minu isa ema Melanie Laum, keda külarahvas Pärna Miinaks kutsus. Tema sai siinkandis tuntuks kui hea lorilaulude esitaja,” räägib nüüdne Pärna peremees Peeter Laum oma vanaemast.

President kutsus Peetri ja Külli Laumi “vaibale”

Eelmisel pühapäeval jälgisid sajad tuhanded silmapaarid telerist “pingviinide paraadi” – Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese vastuvõttu. Saarlasi oli seekord riigipeaga kätlemas vähem kui eelmistel vabariigi aastapäevadel. Vahest on ehk üllatuslik see, et Kaarma vallast kutsus president pealinna koguni kolm abielupaari – Ea Velsvebel Greenwoodi ja Stephen Greenwoodi Kuke küla Goodkaarma talust, Peeter ja Külli Laumi Meedla küla Pärna talust ning Kalle Laaneti ja Kaie Rõõm-Laaneti Kudjape küla Merineitsi talust.

“President külastas suvel meie firmat. Tutvustasin talle laevaehitust ja rääkisin Saaremaa laeva- ja paadiehituse traditsioonidest. Küllap see oligi põhjuseks, miks mind vastuvõtule kutsuti,” arvab Peeter Laum.

Ja huvitav-huvitav! Alles Estonia kontserdisaalis said vastuvõtule kutsutud kaarmalased Ea ja Stephen ning Peeter ja Külli omavahel tuttavaks. “Ea ja Stephen kutsuti just meie ees saali. Abikaasa siis ütles, et vaata, me elame ju nii lähestikku, aga ei tunnegi üksteist. Kuke külla on meilt umbes kolm-neli kilomeetrit. Nüüd on vaja neile külla minna,” arutleb Pärna peremees.
Saare Paadis töötades on Peeter Laumil olnud au võõrustada ka president Lennart Merit ja Arnold Rüütlit.

Laumid tulid Meedlasse pool sajandit tagasi

Peeter Laumi isa Hjalmar Laum oli sünnilt tallinlane, ema Õnnela muhulanna. Viiskümmend aastat tagasi suunati Peetri isa Hjalmar rajoonikeskusesse kindlustusettevõtet juhtima. Muhust kolisid Laumid Meedla külla. Sellest ajast siiani ja ilmselt edaspidigi hoiab Pärna talu aura Laumi peret enda kütkes. Aastaid elasid Peeter ja Külli oma kolme lapsega Kuressaares. Nädalavahetused veetsid Laumid aga maal, kas siis Peetri ema juures Meedlas või vanaemale Muhusse külla sõites.

“Kui minu ema maisest ilmast lahkus, siis mõtlesime tükk aega, mida Pärna taluga teha. See koht oli meile kõigile nii armsaks saanud, et otsustasime ise maale elama tulla. Kui meremehena kaugsõidus olin, käis abikaasa lastega Pärna talus. Kuigi vanemad tütred Liisi ja Mare elavad nüüd Tallinnas, tulevad nemadki oma perega tihti linnakärast siia vaikust ja rahu nautima,” pajatab Peeter.

Külli ja Peeter Laum kolisid tagasi maale viis aastat tagasi ja ei kahetse seda sammu karvavõrdki. Emme ja issiga elab kaunis maakodus pere pesamuna Kadri, kes arvab, et temast võiks taluperenaine saadagi. Linnatuled Kadrit ei peibuta. Kodus on Kadril kassid ja hobused. Aeg-ajalt paneb peretütar suksule sadula selga ja läheb lähiümbrusesse ratsutama. Pere lemmikloomaks on elavaloomuline poni, kes aias ja metsaveerus nagu nool edasi-tagasi vuhiseb. Tõsi küll, ratsanikku poni oma turjale ei taha. “Viskab maha. Võib-olla saab temast pikapeale ka asja. Treenima peab,” teab Kadri, kuidas hobusega käituda.

Isa Peeter sekkub jutuajamisse, öeldes, et maal elades saab laps selle õige kodutunnetuse kätte. “Ootame juba, millal meie lapselapsed, vanema tütre kaksikud pojad ja tütar siia õue peale kilkama tulevad. Kui nad veel natuke sirguvad saavad neistki ratsutajad,” mõtiskleb kolmekordne vanaisa Peeter.

Hobused muretses Peeter Laum tallu laste pärast. Üks hobustest on olnud isegi “filmistaar”. Aastaid tagasi salvestasime Saare Paadi tellimusel puupaadi ehitamisest reklaamfilmi. Mereajaloolasest kirjamees Bruno Pao kirjutas stsenaariumisse sisse metsast paadi emapuu mahasaagimise.

Saemeesteks kehastusid tollane Saare Paadi tegevjuht Peetr Laum ja selle loo autor. Kahemehesaega maha võetud puu tõsteti reele ja Pärna talu hobune vedas selle siis metsast välja. Saare Paat käis sellega mitmel messil ja Peeter Laumi sõnul olevat see messikülalistes alati suurt huvi äratanud. “Näitusesaalides oli see lemmikfilmiks. Näha oli, et vaatajaile meeldis naturaalsus, mida meie film esile tõi,” määrib Peeter Laum tagantjärelegi tegijaile mett moka peale.

Kadri juba unistab suuremast tallist, kuhu mahuks palju hobuseid, ja oma ratsakoolist. Kõik see on ju võimalik kui ainult tahta ja selle nimel tööd teha. Isa aitab tütre unistusi teoks teha. Kui eesmärgid on ellu viidud, ei kao maaelu kuhugi. Ja mis selle juures väga tähtis – lapsed saavad kontakti loomadega. Hobused tõusevad taas au sisse. Õnneks on Saare- ja Muhumaalgi hobusekasvatustalusid juurde tulnud. Küllap võime juba mõne aasta pärast Pärna talu maadel kümmet hobust kappamas näha.

“Kui ma töölt tulen ja autoukse avan, siis hobused võtavad mind hirnatusega vastu. Tekib kohe selline soe tunne. Loom tunneb oma peremehe ära,” kirjeldab Peeter loomade ja inimeste suhet.

Teiseks armastuseks on meri

Metsatalus kasvanud Peeter Laumi tõmbas meri rohkem kui maa ja mets. Muhus Pädastes Peetri emapoolse vanaisa talust on meri kiviviske kaugusel. Nüüdki käib Peeter vähemalt kord kuus Muhumaal. Seal käivad nad tütre Kadriga kalal. “Kadri oskab sõuda ja võrke merre lasta,” kiidab isa tütrekest.

Siiamaani on Peetril meeles üks romantiline kalalkäik Muhu vanaemaga. “Mäletan, vanaema kääris oma seeliku hänna üles, võttis õngekasti kaenla alla ja läksime merre. Seitsmeaastasele poisile näitas ta, kuidas õnged sisse lasta. See oli minu jaoks elamus. Siiamaani püsib meeles. Võib-olla just sellest käigust tuligi mulle kalamehe pisik sisse,” jutustab kogemustega kalamees.

Kaugsõidumeremehena möödusid praeguse ettevõtte juhi noorusaastad. Huvitava kogemuse sai saarlane Angoolas kohalikke elanikke kala püüdma õpetades. Angoolas töötas Peeter Laum natuke üle kahe aasta. Sellest on lubanud romaani kirjutada kapten Lembit Uustulnd.

Kui siis Peeter ükskord päevitununa kui neeger Angoolast tulles tollasele nooremale tütrele Marele kätt ulatas, ei olevat laps oma isa ära tundnud ja hakanud kartma.

Möödunud suvel kohtus Peeter Laum üllatuslikult Angoolast pärit musta mehega Saaremaal oma kodus. “Kui must mees külavahel inimestele eesti keeles tere ütles, siis kohkusid külaelanikud ära – mis see siis tähendab, niisugune mees oskab eesti keelt. Tuli välja, et see mees oli Eestis elades ka maakeele selgeks õppinud. Ta on Tallinnas prantsuse keele õpetaja, kes ka Angoola-Eesti sõprusühingu esimees. Minagi astusin selle ühingu liikmeks,” kirjeldab Peeter mullu sülle langenud kohtumist, mille korraldas saarlast tundev tallinlane.

Külaelu pole enam selline kui vanasti

Meedla külas kasvanud ja lapsepõlve veetnud Peeter Laum võrdleb aastakümnetetagust aega praegusega ja tõdeb, et muutused on olnud suured. Muiste hoidis külaelanikke koos ühistöö. Talgud liitsid külainimesi. Pärast päevatööd maitsesid mehed kesvamärjukest. Keegi tõi lõõtsmooniku välja. Keerutati tantsu. Suveõhtutel kostis võrkpalliväljakult pallimütsatusi õhtuhämaruseski. Külakiik sai kevadest sügiseni üsna vähe puhkust.
Praegu Meedla külas Kadri vanuseid lapsi õieti polegi. Külaelanikud näevad üksteist harva.

“Hommikul sõidetakse Kuressaarde või mujale tööle. Õhtul nokitsevad kõik oma kodus. Ühisettevõtmisi peaaegu polegi. Küllap on see meie kõigi viga, et pole omavahel ühist keelt leidnud. Kõigil on kiire ja oma asjadega nii palju tegemist,” analüüsib külamees praegust elu-olu.

Koduõlle tegemine ning leiva- ja saiategu on Peetril selge

Kui palju on Saaremaal praegu neid peresid, kus ehtsat saare kesvamärjukest teha osatakse? Vähe. Vanad õllemeistrid kaovad. Õlleteost huvitatud noori võib vist ühe käe näppudel üles lugeda. Peeter Laum igatahes oskab kena tummist keelekastet valmistada. Mees ise arvab, et kui Kadri suuremaks kasvab, õpetab ta õllemeistri nipid tütrelegi selgeks. Kes teab, võib-olla huvitub õlleteost edaspidi keegi pereisa väimeestestki.

Leiva- ja saiateoga saab Peeter ka hakkama. Uhkusega tõstab ta lauale omaküpsetatud saia, annab tükikese koju kaasagi. Sellel hoopis teine mekk kui poesaial. Kindlasti on see ka tervislikum.

Õues näitab Pärna peremees üht ja teist nurgakest, mida kenamaks muuta kavatseb. Talutöö ei lõpe kunagi otsa ja seda Pärna talus teatakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 415 korda, sh täna 1)