TTÜ Kuressaare kolledž avab väikelaevaehitajate eriala 2009. aastal

TTÜ Kuressaare kolledž avab väikelaevaehitajate eriala 2009. aastal

 

Eile allkirjastasid Kuressaare raekojas koostöölepingu Tallinna tehnikaülikooli rektor Peep Sürje ja Eesti mereakadeemia rektor Jüri Kann koostöölepingu, mille alusel hakatakse välja töötama TTÜ Kuressaare kolledžis 2009. aastal avatavat väikelaevaehituse õppekava.

TTÜ Kuressaare kolledži direktor Anne Keerberg nentis, et kindlasti on merenduse eriala avamine Saaremaal suur väljakutse ning kui kolledž hakkas oma seniste erialade kõrvale otsima uut, sai määravaks asjaolu, et ettevõtluses on väikelaevaehitus Saare maakonnas esindatud neli korda rohkem kui mujal Eestis.

Lisaks on olemas kutseõpe ametikoolis ning Orissaares merendusklass. “On heameel, et mereharidus, mis on Saaremaal pikkade traditsioonidega, kuid kahjuks küll lõppes 1940. aastal, tuleb maakonda tasapisi tagasi,” tõdes ka maavanem Toomas Kasemaa.

Keerbergi sõnul on maakonnas kümmekond väikelaevaehitusega tegelevat väikeettevõtet, kuid seda, milline võiks olla ettevõtete vajadus rakenduskõrgharidusega uue eriala lõpetanute suhtes, ei osanud koolijuht veel öelda. “Esimesed lõpetajad peaksid meil olemas olema 2013 –14,” prognoosis Keerberg, lisades, et nii pika aja peale ei suuda firmajuhid oma vajadusi ette öelda. Keerbergi sõnul on suur boonus see, et ühelt poolt saavad Saaremaa noored hariduse kätte kodusaarel ning teisalt pole harvad juhused need, kui noored tulevad saarele õppima, leiavad siin töökoha ja elukaaslase ning seovad oma edaspidise elu Saaremaaga.

Kas aga rakendusliku merendusalase kõrghariduse toomine Saaremaale võiks kaugemasse tulevikku vaadates tuua samasuguse seisu, et kõik suured meremehed kirjutasid oma elulookirjeldusse, et nad on õppinud Kuressaare merekoolis? Eesti mereakadeemia rektor Jüri Kann nii optimistlik ei olnud. “Suudame praegu kõrghariduslikku mereõpet anda mereakadeemia juures. Oleme liikunud sellises suunas, et võimaldada merehariduse saamist võimalikul suurel hulgal noortel,” rääkis ta.

Kanni sõnul on aga üle Eesti paiknevad 11 merendusklassi see taimelava, kust merendusharidus peale hakkab. “Orissaare gümnaasiumi merendusklassi pean kindlasti üheks vabariigi parimaks,” toonitas rektor, kelle sõnul on küll Orissaare merehariduse puhul väikesi lünki seadusandluses, sest kutseõpe gümnaasiumides vajab veel reguleerimist. “Kindlasti tuleks merendusõppe propageerimiseks taastada kunagised noorte meremeeste klubid,” lisas Kann.

TTÜ rektor Peep Sürje sõnul on tulnud ülikoolil küllalt rinda pista haridusministeeriumiga, kes on öelnud, et miks peaks sinna pisikesse mereriiki, kus ei ole piisavalt noori, kõrgharidust viima. Seda enam teeb tehnikaülikooli rektorile rõõmu allkirjastamiseni jõudnud koostööleping.

Kunagine Eesti merehariduskeskuse rektor, praegune riigikogu liige Tarmo Kõuts ütles, et kuna Saaremaa on olnud läbi aastasadade Eesti merenduse kants, on täiesti loogiline, et kui me räägime merehariduse arendamisest, peab Saaremaa olema üks neist paigust, kus mereharidus peaks olema esindatud nii kõrgel tasemel kui võimalik. “Kui rääkida laevaehitusest, siis Eesti jaoks on laevaehitus küllaltki algstaadiumis ning väikelaevaehituse taasrajamine on Saaremaale tõsine väljakutse,” sõnas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)