Vastused linnakodaniku küsimustele (14)

Vastused linnakodaniku küsimustele

 

1. veebruaril 2008 avaldasime ajalehes Oma Saar linnakodanik Urmas Kiili küsimused linnavalitsusele ja abilinnapeale Argo Kirsile. Küsimused olid ajendatud linnavalitsuse poolsest Kuressaare Ooperipäevade kaubamärgi omandamise tehingust ja teadmatusest, kuidas kasutati linna poolt aasta eest ooperipäevade korraldamiseks eraldatud 250 000-kroonist toetust.

Abilinnapea Argo Kirss ei soovinud kasutada võimalust vastata Oma Saare lugejatele mitme nädala jooksul. Kuna tänases Kuressaare Sõnumites avaldatud vastus sisaldab liiga palju küsimustesse mittepuutuvat informatsiooni, avaldame alljärgnevalt vastused Oma Saare toimetuse poolsete kärbetega.

Kaie Saar,
arvamuskülje toimetaja

Ooperifestivali novembrikuisel tutvustusüritusel Arensburgi hotellis alustas ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk festivali tutvustamist mõttega – me ei oleks siin, kui ei oleks olnud Ludmilla Tooni ja Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutuse poolt korraldatud Kuressaare ooperipäevi.

See oli siiras avaldus, mida ei saa arvestamata jätta Kuressaare ooperipäevade korraldajate üheksa aasta tööle hinnangu andmisel.
Samas ei saa ma siinkohal leevendada nende isikute pahameelt, kelle ees jäid Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutus ja MTÜ Operfest seoses ooperipäevade korraldamisega võlglasteks.

Ka Kuressaare linn oli üks nende hulgast – linna eelmise aasta rahaline toetus festivalile – 250 000 krooni – kulus korraldajate töötasudeks ja muudeks kulutusteks, mille tulemust me aga ei näinud. Eelmise aasta festivali ei toimunud.

Tegelikult oli korraldajal varemgi esinenud finantsraskusi, kuid sellest hoolimata suutis ta aastast-aastasse siiski ooperipäevad korraldada. Mure, et ooperiüritus sel põhjusel ära jääb, oli sama vana kui lootus, et seda siiski ei juhtu ja ooperitraditsioon jääb kestma.

Seda muret ja lootust väljendati nii 2006. aasta kevadel linnavolikogu istungil, kus ühehäälselt suurendati ooperipäevade linnapoolset rahalist toetust, kui ka aasta hiljem linnavalitsuse kohtumisel ettevõtjate esindajatega, kus ettevõtjad otsustasid loobuda 2007. aasta ooperipäevade boikoteerimisest. Seda muret ja lootust oli ka linna ja ooperipäevade korraldaja vahel 2007. aastal sõlmitud lepingus.

Vastavalt linnapoolsele nõudmisele ja sõlmitud lepingule seadis Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutus sel aastal enne toetuse ülekandmist oma ooperipäevade kaubamärgile linna kasuks pandi. Pandi realiseerimine oli linnavalitsuse otsus, mis tugines juristide analüüsile ja selle eesmärgiks oli vältida võimalikke tugevaid (kohtu) vaidluspositsioone uute Saaremaa ooperipäevade vastu.

Isegi kui sellised võimalikud kohtuvaidlused poleks edu kandnud, oleks sellest piisanud jätkuva negatiivse fooni loomiseks 2007. aasta ärajäänud festivalile, mis omakorda ei oleks mingil moel ei Eesti Kontserdi ega Kuressaare linna huvides.

Tõsi, linnavalitsuse nõupidamisel plaaniti kaubamärk omandada märksa väiksemate summade eest ja vastavasisuline ettepanek alandada kaubamärgi enampakkumise alghinda 125 000 kroonile, ka kohtutäiturile tehti, kuid meile saadetud vastuses meiega ei arvestatud ja enampakkumise alghinda allapoole ei langetatud.

Seega olime valiku ees, kas realiseerida 250 000-nõue kaubamärgi vastu ja anda kindel tulevik Eesti Kontserdi poolt korraldatavatele ooperipäevadele või jätta nõue alles ja samas riskida Saaremaa ooperipäevade vastaste kohtuvaidlustega.

Mõni aeg tagasi kirjutas Oma Saares ooperipäevadest kodanik Urmas Kiil. Suur osa pahandamisest kulus teemale, et eelmise aasta ooperipäevade korraldaja ei ole linnavalitsusele esitanud lepingus nõutavaid arveid, mille alusel pidi linn vastavad toetussummad korraldajale üle kandma.
Need arved on siiski linnale esitatud ja raha sai üle kantud ka vastavalt sõlmitud lepingule ja esitatud arvetele.

Selline praktika, kus toetuse mitmes osas väljamaksmise korral sätestatakse toetuslepingutes lisaks toetuse suurusele ja väljamaksmise graafikule ka toetuse saajale kohustus esitada linnavalitsusele toetuse väljamaksmise ajaks arve, on päris pikaaegne ja toimib täpselt samamoodi ka Kuressaare linnaorkesti ja Saaremaa rahvateatri puhul.

Ja nüüd veel frantsiisilepingust. Linna ja Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutuse vahel 9. jaanuaril 2007 sõlmitud lepingu punktis 2.1.7. sätestati, et ooperipäevade korraldamisõiguse ülekandmise korral kolmandatele isikutele kooskõlastatakse üleandmise tingimused linnaga.

Just see punkt pandi lepingu projekti teadmisega, et 2007. aastal peaks festivali korraldamisse kaasatama ka seniste korraldajate poolt asutatud uus juriidiline isik, MTÜ Operfest. Vastav info oli jutuajamisest Toonidega olemas.

Seda, et frantsiisileping Saaremaa Muusikahariduse SA ja MTÜ Operfest vahel oli juba sõlmitud, linn toetuslepingu sõlmimise ajal tõesti ei teadnud. Miks lepingu teksti sihtasutusega kooskõlastamisel sellest meile teada ei antud, tuleb küsida ürituse korraldajate käest.

Samas kooskõlastas linn sihtasutuste ja MTÜ vahel sõlmitud lepingu tagantjärgi 24. aprillil, sest midagi mitteõiguspärast selles lepingus tegelikult ju ei olnud – ooperipäevad plaaniti korraldada senisel kunstilisel tasemel, arvesse lubati võtta kõiki varasema korraldaja kogemusi ning ka sihtasutuse varasemad võlad oleksid läbi viieaastaste maksete tasutud saanud. Läks aga teisiti.

Linnavalitsus on oma ooperitoimetamistes alati lähtunud soovist toetada Kuressaare ooperitraditsiooni säilimist ja kinnistamist. Ilmselt aga seekord lihtsalt oli aeg küps, et festival sel omamoodi valulikul moel uuele korraldajale üle anda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)