Üksik tindikala kutsus kokku luulehuvilisi

Neljapäeval esitles muhulanna Irma Järvesalu Saaremaa keskraamatukogus luulehuvilistele oma esimest kõvakaanelist luulekogu “Kui üksik tindikala”. Mitme luuleraamatu autori loomingu austajaid oli kokku tulnud üle poolesaja. Raamatukogu lasteosakonna saal kippus kirjandushuvilistele kitsaks jääma.

Luulelõuna (raamatu esitlus toimus keskpäeval) avas üllatuslikult kaassaarlase Villu Veski saksofonisoolo. Muhulasest muusikki on kodusaare luuletajanna loomingu suur austaja.

Muusikalist külakosti pakkus veel kitarrist Kusti Lemba. Irma Järvesalu loomingu esitajaid jagus lasteaiapiigadest pensionärideni. Sõnavõtjad andsid luulekogu autori loomingule positiivse hinnangu, retsenseerides veel eraldi üht või teist luuletust.

Kirjanik Jüri Tuulik nimetas muhulasest luuletajat inimeseks, kellel on täiesti teistsugune maailm ja hing kui enamikel meist. “Muidu ta ei saakski olla luuletaja… Runnelil on kusagil sellised read, et saada korstnapühkijaks, peavad olema korsten ja luud. Et saada luuletajaks, ei pea mitte midagi olema. Luuletaja on sündinud loodusliku valiku või geneetilise valiku tulemusena. Irma esivanemad on oma geneetilise koodi niimoodi sättinud ja arendanud, et sealt sünniks luuletaja,” filosofeeris Jüri Tuulik.

Kirjaniku arusaamist mööda on maailmas kahesuguseid luuletajaid. “Ühed, kes on sündinud luuletajad ja teised, kes arvavad, et nad on luuletajad. Igavene häda on nende teistega. Nad muudkui luuletavad ja luuletavad, kirjutavad ja kirjutavad, tahavad kogusid välja anda ning mõtlevad, et nad ongi luuletajad. Võib-olla nad on õnnelikud, aga luule kirjapilti nad ei rikasta.

Irma on sündinud luuletaja. Tema luuletused on ärevad, rahutud ja otsivad. Luuletaja kogu aeg proovib, kobab ja kontrollib Muhumaad ja inimesi, meid kõiki – ta tunneb seda, mis meis varjul. Ta usub, et me oleme paremad, kui me tegelikult oleme,” arutles Jüri Tuulik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)