Kooliajal vanemaga reisimine – kas patt? (14)

Kooliajal vanemaga reisimine – kas patt?

 

Hiljuti sattus mulle kätte Linnaleht, kus üks tuntud koolijuht tõdes, et on kuri selle peale, kui õpilased käivad õppetöö ajal vanematega reisimas. Paljud koolid on välja andnud karmi käskkirja, mis keelab isegi mõned päevad enne veerandi lõppu ekskursioonidele mineku, rääkimata siis lapse kaasavõtmisest näiteks nädalaseks puhkuseks soojal maal. Isegi kui tegemist on tubli õppuriga, kes nädalase mahajäämuse testide ja kontrolltööde näol usinasti järele teeb.

Ometi on ka koole ja pedagooge, kes suhtuvad asjasse mõistavalt. Au ja kiitus neile! Mida suuremad on õppuril kooliajal silmaringi avardamise võimalused, seda küpsema ja erudeerituma isiksuse saab ühiskond hiljem oma rüppe. Kui laps on harjunud maast madalast vanematega kaasas käima ja tajunud erinevaid olukordi, milliseid reisidel ikka ette tuleb, saame kokkuvõttes indiviidi, kes hiljem hätta ei jää.

Võõrsil tajub laps selgesti, kui vajalik on näiteks võõrkeele õppimine ja oskamine. Tavalises koolitunnis sellest alati aru ei saada ja esitatakse küsimus – milleks mulle seda keelt vaja on? Paljud vanemad on kinnitanud, et pärast reisi on pojal või tütrel hiljem nagu iseenesest suurenenud huvi võõrkeelte vastu.

Meie kooliajal jäid kauged maad ja keele praktiseerimine unistuseks, õppimine oli passiivne ja lehelugemine piirdus vaid Morning Stariga. Praegusel põlvkonnal on võimalus koolis omandatut praktikas proovida mistahes maailma nurgas.

Ministeeriumiametnikud ja koolijuhid, kes keeldusid välja mõtlevad ja soovitavad reise ette võtta vaheaegadel, elavad kui teises maailmas. Pilk turismifirmade kataloogidesse kinnitab – koolivaheajal on reisimine oluliselt kallim kui muul ajal. Hinnavahe võib olla koguni 50 protsenti. Koolivaheajal ei tee ükski turismifirma soodustusi, sest toode läheb kaubaks nagunii.

Lihtne arvutus näitab, et rahaline võit nn madalhooajal tuleb kahe lapsega reisivale perele rohkem 10 000 krooni. Ametnikud võiksid katalooge sirvida ja hindu kõrvutada. Alati pole sügis- või kevadvaheajal garanteeritud, et soovitud reisi ka saab. Kui õnnestubki midagi sobivat leida, siis selgub, et saadaval on vaid krõbeda hinnaga hotellid.

Enamik meie lapsi satub kooliajal koos vanematega reisima just “viimase hetke” pakkumistega. Reisikorraldajal on jäänud teatud arv kohti müümata, grupp tuleb välja saata ning vabad kohad täidetakse loetud päevad enne väljalendu tavahinnast oluliselt soodsamate pakettidega. Vanem peab siin otsustama tundidega.

Kooliajal ei jätku vanematel laste jaoks aega. Rabatakse tööd teha ja kui õhtul väsinuna koju jõutakse, siis lapsega tegelemiseks suurt aega ei jää. Kui midagi ette võetakse, siis toimub see nädalavahetusel. Kaugema reisi ajal kujunevad vanema ja lapse vahel sootuks teisemad suhted ja läbisaamine. Kõikvõimalikud ettevõtmised kodust eemal on põnevad ja elamusterohked. See aitab vahepeal mõranema kippuvat omavahelist läbisaamist oluliselt parandada.

Kui palju on meil lahutatud peresid, kus üks laps kasvab ühe, teine teise vanema juures. Lapsele on kindlasti elamuseks, kui ta saab nädala koos olla ema või isaga, keda ta harva kohtab. Au ja kiitus neile vanematele, kes suudavad väikestele muserdatud hingedele sellist rõõmu pakkuda. Eemal elava isa või emaga koos veedetud aeg jääb meelde ja kui lisada mõne võõra maa nägemine, on üritus läinud asja ette.

Kui kodus laps sageli rahanumbrit ei tunne ja kipub mõttetult kulutama, siis võõral maal käiakse vanemate antud taskurahaga hoolikalt ümber. See on oluline hilisemate iseseisvate majandamisoskuste kujundamisel.

Ükski reis toimumata ei jää, sest vanemad on nutikad ja välja käinud märkimisväärse summa. Tänane reaalsus on see, et vanem kirjutab koolist puudutud aja kohta kas ise tõendi või hangitakse see arsti käest. Laps oli haige. Haigus tundub aga üpris kummaline, kui nädal hiljem kooli tulles ja õpetajale tõendit ulatades torkab silma lapse päevitunud jume. Kogu asi meenutab susserdamist. Parem olgu asi avalik.

Erandeid saab teha seni, kui ei teki kuritarvitamisi. Minu meelest pole midagi hullu kui õppeaasta jooksul käiakse korra Egiptuses, Kanaaridel või Tenerifel. Lapsevanem peab hoolitsema selle eest, et õppetükid saaksid korralikult järele vastatud.

Kui õppur hiljem õpetajale reisi eel antud lubadust ei täida ehk siis jätab kontrolltööd ja testid tegemata, vaat siis olgu kuri karjas. Järgmisel korral ei tasu kooli või õpetaja vastutulelikkusele loota.

Vanematega koos reisimist saab kool lubada kokkuleppel vaid kord õppeaasta jooksul, mitte sagedamini. Keeldudega saavutame ainult vastupidise tulemuse.

ARVAVAD

Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor
Viljar Aro

Kooli hoolekogu koosolekul 26. nov 2007 tõdesime, et puudumistega seoses tekib reisil olnud õpilasel igal juhul mõnes aines mahajäämus ja õpetajatel lisatöö oma vabast ajast.

Tugevamad õpilased tulevad iseseisvalt toime järelõppega, aga õppetöös nõrgematel ei oleks mõistlik õppeperioodil reisile minna. Hoolekogu enamik ei pooldanud õpilaste reisimist õppetöö ajal.

Igapäevases koolielus püüame iga üksikjuhtu eraldi vaadelda ja koostöös koduga mõistlikud kompromissid leida.

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja
Anu Saabas

Kuressaare gümnaasium on üldjuhul aktsepteerinud lapsevanemate soovi puhata, reisida ja maailma näha koos oma lapsega.

Oleme soovinud lapsevanemalt avaldust direktorile õpilase õppetöölt puudumise kohta.

Avaldusele on laps koostöös klassijuhatajaga lisanud ka aineõpetajalt saadud ülesanded, tööd, mida on vaja kas ette või tagantjärele seoses puudumisega õppida või hindele vastata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 369 korda, sh täna 1)