Raamatukogude külastamine maakonnas teeb vähikäiku (9)

Raamatukogude külastamine maakonnas teeb vähikäiku

 

Saare maakonna raamatukogude lugejate arv on juba 2004. aastast saadik pidevalt kahanenud. Põhjused on vastuolulised. Elanike arvu vähenemise, bussiliikluse kokkukuivamise ja interneti kiire leviku kõrval võib põhjuseks tuua ka inimeste elujärje paranemise, mistõttu ostetakse koju üha rohkem raamatuid.

Kui veel kümme aastat tagasi oli raamatukogu koht, kust ammutati teadmisi ja leiti ajaviidet, siis nüüd on internet muutunud tõhusamaks info otsimise ja meelelahutuse leidmise viisiks, seda eriti laste seas, kui raamatukogud. Lisaks on maaraamatukogude mureks maakoolide sulgemine, inimeste kolimine linna ja bussiliikluse hõrenemine.

Viimase nelja aastaga on Saare maakonna raamatukogud lugejate arvus kaotanud ligi 2000 inimest. 2007. aastal oli maakonnas veel 13 810 lugejat, selgub maakonna raamatukogude eelmise aasta tegevusaruandest.
“Külastuste ja laenutuste arvu langus tuleneb ka sellest, et inimesed on jõukamaks saanud ning tellivad enam perioodikat koju ja ostavad ka raamatuid,” tõdes Saare maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Maire Rauk.

Maaraamatukogude juhatajate sõnul on raamatukogudes tekkimas ka uus lugejate kategooria – suvitajad, kes siinveedetud puhkuse ajal laenutavad kergemat kirjandust ja perioodikat.

Hind tõuseb, lugejaskond väheneb

Samas kui lugejate arv on langusteel, tõuseb aga stabiilselt raamatu hind, mistõttu raamatukogud soetavad raamatuid endisest vähem. Võrreldes 2005. aastaga on raamatukokku ostetava raamatu keskmine hind kallinenud paarikümne krooni võrra, see maksab keskmiselt 134 krooni.

Raamatute ostmiseks saadav summa on aga otseselt seotud omavalitsuse elanike arvuga, mis paratamatult väheneb. Ka omavalitsused ei kipu lisaks riigieelarvest saadavale summale, mis oli 2007. a 31,5 krooni elaniku kohta, enda poolt raamatute soetamiseks antavat summat tõstma.

Enamikus omavalitsustes kasvab summa vaid loetud kroonide või sentide võrra aastas, kui sedagi. Näiteks maksab maakonnas kõige vähem elaniku kohta Kaarma vald – 12 krooni (tõsi küll, 2006. a maksti selles vallas vaid 10 krooni elaniku kohta). Üks kitsimaid, Salme vald, maksab 15,9 krooni – kasv eelmise aastaga (2006) võrreldes null krooni.

Suurimad summad on raamatute soetamiseks antud vähima elanike arvuga Ruhnus, kus vald maksab lisaks riigilt saadavale rahale juurde 346,2 krooni, ja Torgus, kus valla panus on 80 krooni elaniku kohta. Maire Raugi sõnul on omavalitsuste võimalused kahjuks erinevad, ent normaalne oleks, kui vald lisaks omalt poolt sama suure summa, kui maksab riik.

Tulenevalt raamatute hinna tõusust ja elanike arvu vähenemisest ei täiendata oma kogusid enam nii palju kui aastaid tagasi. Sarnaselt lugejate arvu vähenemisele on kukkunud ka raamatute soetamise arv aastas, mis eelmisel aastal oli kogu maakonna peale 15 463 ühikut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)