Rohkem väravaid maailma

Rohkem väravaid maailma

 

Eesti on mereriik, selles ei kahtle vist keegi: meie piirist 2/3 on merepiir, meil on Saaremaa, Hiiumaa, Kihnu ja Ruhnu ning terve hulk väiksemaid saari. Meil on ka kaks igati arvestatavat siseveekogu: Peipsi ja Võrtsjärv.

Meri ja järved on meile sedavõrd omased, et sageli unustame, et tegu on meie rahvusliku rikkusega, mis ei paku meile üksnes silmailu, vaid millel on täita oluline roll ka meie majanduses. Eesti koha rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis määrab paljuski ära meie infrastruktuuri arengutase.

Eesti vajab korralikke väikesadamaid

Ühe osa Eesti infrastruktuurist moodustavad meie sadamad ja mitte üksnes meist enamusele teada-tuntud Tallinn, Muuga, Paldiski, Pärnu, vaid ka väikesadamad, mis pakuvad peatumispaika nii naaberriikidest
kui ka kaugemalt meid külastavatele jahtidele ja paatidele. Kaikohti vajab ka meie aastast-aastasse üha kasvav kodumaine väikelaevastik.

Kahjuks vastavad täna üksnes mõned üksikud meie sadamad rahvusvahelistele nõuetele, mis eeldavad tähistatud ja piisava süvisega faarvaatrit, korralikke kaisid, võimalust pesemiseks, tankimiseks, elektriühenduseks, toiduainete ostuks, jäätmete ja pilsivee nõuetekohaseks ladustamiseks. Aeg-ajalt on väikelaeval vaja teha ka pisiremonti või osta paadivarustust. Mõistagi soovib meile külla saabunud mereturist tunda end sadamas turvaliselt, nautida kohalikku toitu ja koloriiti.

Vajadus kaikohtade järele kasvab

Selge on see, et mida suuremaks kasvab meie sisemajanduse koguprodukt ja mida kõrgemale tõuseb keskmine palganumber, seda enam on tulevikus ka neid, kellele meresõit ei jää üksnes helesiniseks unistuseks. Tekib juurde harrastajaid ja aluseid ning kõik nad vajavad suveks sadamakohta.

Nii kodumaised paadikaupmehed kui ka välismaiste väikelaevade maaletoojad räägivad kasvavatest müüginumbritest. Liialdamata võib öelda, et hetkel meie väikesadamates pakutavate kaikohtade arv ei kata juba täna meie sisemaistki vajadust, rääkimata sellest, et oleksime valmis pakkuma nõuetekohast teenust meile merdpidi väikelaevadel saabuvatele külalistele.

60 miljoni krooni eest võimalusi

Alates sellest nädalast on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) avatud väikesadamate toetusprogramm, mille kogumaht on 30 miljonit krooni ja mille raames on kõigil asjasthuvitatutel võimalus saada ühe sadama kohta kuni kolm miljonit krooni toetusraha eeldusel, et omalt poolt leitakse sadama rajamiseks või arendamiseks samaväärne rahasumma.

Koos riigipoolse toetusrahaga investeeritav 60 miljonit krooni võimaldab korda teha mitmeid olemasolevaid, aga rajada ka täiesti uusi väikesadamaid. Kui see toetusprogramm leiab aktiivset rakendust, saab sellele planeerida ka jätku.

Usun, et Eesti randades ja ka meie kahe suurjärve kallastel on piisavalt ettevõtliku vaimuga ja ettenägelikke ettevõtteid ja omavalitsusi, kes üksinda või ühiste jõududega haaravad pakutud toetusprogrammist.
Täpsemaid seletusi ja tegevusjuhiseid saab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Korralikud väikesadamad elustavad eesti ranniku
Seal, kus on sadam, on läbi aegade olnud ka elu – sinna tekivad uued töökohad, seal avanevad uued ärivõimalused, kasvab piirkonna konkurentsivõime ja areneb turism.

Tahaksin väga loota, et väikesadamate toetusprogramm leiab aktiivset kasutamist ning sadamatesse investeeritud raha aitab meil parandada ja tugevdada Eesti kui külalislahke ja arenenud mereriigi mainet. Eesti rannik peab olema tihedalt kaetud kaunite ja kaasaegsete väikesadamatega.

KOMMENTAAR

Ants Tammleht,
Saarte Liinide juhatuse esimees:

Eesti riigi eelmise aasta lisaeelarvest eraldati 30 miljonit krooni just väikesadamate arengu toetamiseks. See ongi raha, mida sel aastal projektide kaupa jaotama hakatakse.

Riik on kavandanud väikesadamate toetamise pikaajaliselt, nii et järgmistel aastatel tuleb sellele kindlasti lisa.

Saarte Liinide omanduses olevad sadamad on võrdlemisi heas korras. Kindlasti taotleme EAS-ilt aga raha Abruka sadama jaoks. Abruka sadamasse kavatseme juba sel aastal investeerida 10 miljonit krooni, et süvendada ja teha muulid, EAS-i toetust koos omapanusega tahame järgmisel aastal kasutada ujuvsildade ja navigatsioonimärkide paigaldamiseks.

Üldiselt ei ole Saare maakonna väikesadamad heas seisus. Kunagi Saare Kalurile kuulunud väikesadamad, just kalasadamad, on halvas olukorras.
Enamik neist on kas kohaliku omavalitsuse omanduses või on kohalikud kalurid moodustanud sadama haldamiseks mittetulundusühingu. Just selliste sadamate kordategemiseks on EAS-i programm sobilik. Nimetada võiks sadamaid nagu Orissaare jahisadam, Vätta, Turja, Saareküla, Kõrkvere.

Need ja mõned teisedki vajavad kindlasti kordategemist ja võiksid EAS-lt raha taotleda. Mõne probleemi lahendamiseks Kuressaare jahisadamas, mis üldiselt on küll heas korras, taotleb võib-olla projektiraha ka Kuressaare linn.

Taotleda saab 50% toetuseraha, kui 50% on endal olemas.
Väikesadamate jaoks võib toetusi hakata tulema ka Euroopa Liidu fondidest, nii et lähiaastatel saavad kindlasti paljud sadamad maakonnas korda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)