No lõpuks ometi! (2)

No lõpuks ometi!

 

Reedel, 7. märtsi varahommikul pillid kotti ja bussi peale pakitud, asus saarlaste-muhulaste reisiseltskond Kuressaare gümnaasiumist, Saaremaa ühisgümnaasiumist ja Orissaare gümnaasiumist Jõgeva poole teele.

Neljatunnine sõit möödus küllaltki kiiresti. Traditsiooniline pirukapeatus veel vahetult enne sihtpunkti jõudmist ja Jõgevale saabusid Saare maakonna lauljad säravate ning vähimagi näost loetava väsimusmärgita, täis teotahet ja soovi teha hingestatud muusikat.

Üleriigilise koolinoorte vokaalansamblite konkursi juhendi kohaselt võivad võistlusest osa võtta kõik koolinoorte ansamblid. Osavõtja peab käima üldhariduskoolis. Võisteldakse neljas vanusegrupis: IV–V, VI–VII, VIII–IX ja X–XII klass. Oma vanusegrupist vanemaid lauljaid kasutada ei tohi, nooremaid aga küll. Koosseisu järgi liigitatakse ansamblid kolme gruppi: poiste- (mees-), tütarlaste (neidude) ja segaansamblid.

Hinnatakse esinemiskultuuri, kunstilist taset, intonatsiooni ja sisulist väärtust. Tähtis on jõukohane repertuaar ja laulu sobivus vastavale vanusegrupile. Hindab žürii, kuhu kuuluvad vabariigis tuntud muusikategelased. Igas vanusegrupis antakse välja laureaaditiitel parimale ansambli liigile. Vastava taseme puudumise korral on žüriil õigus jätta auhind välja andmata. Lisaks kuulutatakse välja mitmeid eripreemiaid. Kõigi osalejate hulgast valitakse välja kõrgeimad punktid kogunud üldvõitja (grand prix).

Meie pisimad ehk siis Inspira segaansambel ja SÜG-i Hundinuiad pidid lavale astuma samal päeval, üsna varsti pärast kohalejõudmist. Vanematel oli aega valmistuda laupäevani. Kõik, kes kontserte vaatamas käisid, kiitsid Mari Ausmehe poisteansamblit Hundinuiad huvitava ja artistliku esituse eest, mis neile ka vastava tasu tõi.

8. märtsi hommikupoole oli meil võimalus kuulata Pilvi Karu juhendatavat Mandlikest, kelle nime teadustaja omale suupärasemalt ümber nimetas, nii et sellest hoopis “mandline” sai. Tüdrukud ise aga pikka viha ei pidanud, arvates, et tegijal ikka juhtub, ning nende esinemisele see varju ei heitnud.

Orissaare gümnaasiumi neiud (juhendajad Anne Kann ja Kairit Levit) olid esinemiskostüümiks valinud rahvariided. Tüdrukute endi sõnade kohaselt langetati otsus puhtnaiselikel kaalutlustel, et polevat midagi selga panna. Laval tundsid neiud end aga vabalt ja hästi, pälvides kiidusõnu ka suurepärase diktsiooni eest.

Noormeesteansambel JEPPS suutis taaskord publikut pisarateni liigutada. Pärast nende etteastet oli rahvas saalis veel pikka aega rahutu, otsides pilguga neid vapustavaid noormehi, kes kõlasid nagu noored jumalad. JEPPS oli ka ainus kollektiiv, kes publiku lakkamatu aplausi tõttu pärast esinemist teist korda lavale kummardama pidi tulema.

Juhendaja Veikko Lehto arvas pärast esinemist: “Ma olen poistega väga rahul. Kuigi tegelikult seal ikka paar kahtlast kohta nagu oli…”

Inspira Sa:rlaine (juhendaja Laine Lehto) sai hakkama aegade parima “Vaikuse laulu” esitusega. Ilmselt inspireeris neid end kokku võtma fakt, et žürii ridades oli ka laulu autor Olav Ehala, kellel teadupärast kõrv eriliselt terav tabama kõiksugu sobivaid, aga ka ebamugavaid kooskõlasid, mida see laul ohtralt sisaldab.

Rahul tundus olevat ka juhendaja, kelle kohta mainis ansambli vilistlane Erko Niit: “Hämmastav, ma pole kunagi näinud, et Laine pärast esinemist nii sõbralik oleks!”

Inspira Kapriis (juhendaja Helle Rand) sai hakkama sootuks võimatuna tunduva asjaga. Nimelt õppisid nad kõigest nädala ajaga selgeks uue loo, rääkisid ära kitarrikunstnik Kusti Lemba end saatma ning lisaks sellele näitasid laval saare neiude tõelist sära, pannes nii mõnegi mandrimehe end silmadega saatma.

Vahetud emotsioonid tegijatelt endilt

Et lauljatele anti vähesel määral aega ka proovi teha ja valmistuda, sai selgeks, et ideaalset esinemispaika olemas ei ole. “Nii matt kõla on saalis, et üldse ei saa laulda!” arvas Kateriin Aljas Orissaare gümnaasiumist.

Enne “Suure Kõrva” ette astumist kõlasid veel viimased hääleharjutused ja juhtnöörid juhendajatelt. Lauljates tärkas ühtekuuluvustunne ja tahe koos tegutseda, et pakkuda rahvale hingega tehtud muusikat. Siiski võis võõras keskkond ja väike pabin teha oma töö. “Enne lavale minekut on närv nii suur, et võib põhja alt lüüa,” avaldas arvamust anonüümseks jääda sooviv elukogenud laulja.

Sellest hoolimata tehti kõikvõimalikke asju, et laval särada ja anda endast kõik selle vähese viie minuti jooksul – et žürii oleks rahul ja rahvas tagajalgadel. Konkurentsitult parim valmistuja oli Preedik Heinmaa JEPPS-ist, kes tegi hääle heaks kõik, alates piinarikkast lõvipoosist ja lõpetades nelja apteegist soetatud ravimiga.

Kommentaarid pärast rasket tööd ja saavutatut

Mari Ausmees: “Muidugi oleme rõõmsad. Kuigi Hundinuiad on saavutanud ka kõrgemaid kohti kui kolmas, on praegu nende elus selline kriitiline periood (häälemurre) ja ma arvan, et meil läks ikkagi väga hästi!”

Helle Rand: “Meid valitsevad küll väga ülevad emotsioonid hetkel! Mu tüdrukud on väga tublid, õppisid ikkagi nädala ajaga konkursiloo selgeks. Palju tänu võlgneme ka Kustile.”

Pilvi Karu: “Tead, täna hommikul ma juba ootasin seda võitu, varem veel mitte. Millegipärast laulab Mandlike alati väga keerulisi seadeid, aga me ka õpime neid päris kaua, nii et saavutatu oli tööd ja vaeva väärt. Selleaastase žüriiga olin ka ääretult rahul, meie arvamused läksid enamjaolt kokku.”

Anne Kann: “Mul on tõeliselt hea meel, et Saaremaal on tõsiselt häid muusikaõpetajaid, kes teevad oma tööd südamega ja kasvatavad lauljaid armastusega. Minu jaoks oli selleaastane Jõgeva väga muljeterohke ja positiivne. Mulle meeldib, kui lauldakse eesti keeles, see siin ongi päris puhas eesti asi ja ma soovin, et see jääkski nii.”

Laine Lehto: “Arvan, et sellel aastal õnnestus saavutada kõik, mida oma helgemates unistustes olin loota julgenud. Olen väga rahul ja õnnelik, mõtlen sooja tänuga oma lauljatele Sa:rlainest – aitäh, et olemas olete! Ja JEPPS-i “How Deep Is Your Love” liigutas mind hingepõhjani, neile meestele pole miski Suures Muusikas kättesaamatu!”

Väsinud, aga õnnelikud

Kell kolm pühapäeva varahommikul alustas saarlaste buss sõitu kodu poole. Sõitjatel silmis see eriline helk, mille suudab tekitada vaid rahulolu iseenda ja teistega, tunne, et oled midagi korda saatnud. Lauljad ja juhendajad silmitsesid üksteist tunnustavalt, kõigil meist oli, mille üle uhkust tunda. Juba varakult alanud hommik tõi suule uued viisid.

Meie kitarrikunstnik otsis oma pilli välja, lauljatest puudust ei olnud. Mõne eriliselt kõrvatorkava omaloomingulise sõnastuse peale kergitasid juhendajad küll kulmu, kuid andestavalt – algatajaks oli ju JEPPS!

Dea Oidekivi

Fakte grand prix’ võitja kohta

• Tuleb välja, et KG vilistlane Raido Saar teadis, millega, miks ja kuidas tulla, saabudes Jõgevale oma punase kuuekohalise Volkswagen Transporteriga, millel ilutsesid kleebised GRAND PRIX 2008 JEPPS FANCLUB.
• JEPPS-i asutajaliige ja endine laulja Preedik Lemba: “Meil on vägagi sobivad järeltulijad. Minu arvates on JEPPS muidugi alati grand prix’ vääriline olnud!”
• Preedik Heinmaa: “Esimene emotsioon on küll praegu ainult – lõpuks ometi! No seekord on vähemalt, mida tähistada. Ma olen muidu põhimõtteliselt kõik kohad siin erinevate koosseisudega läbi aastate võitnud. Ikka on nii, et mida rohkem saavutad, seda enam tahad!”
• Enne konkurssi lubas Reimo Rand võidu korral endale punkarisoengu teha, Sander Maripuu assisteerimisel loomulikult. Preedik Heinmaa ei pidanud aga paljuks tõotada juuksevärvi muutust loomulikust blondist mustaks.
• Auhinnaraha kulus noormeestel osaliselt söögi-joogi peale. Samas leidus ka selliseid huvitavaid oste nagu 24 purki Dynamiti, käekell, hõbesõrmus, 150 pakki lahustuvat kohvi ja habemeajamismasin.

Viis küsimust JEPPS-i juhendajale Veikko Lehtole

Kui etteennustatav oli JEPPS-i grand prix’ võit?
Eks me lootsime kõik parimat. Iial ei oska ette prognoosida žürii meelestatust ja maitset, enamasti on ju tipus vahed väga väikesed. Tundub, et tänavused hindajad olid meiega ühel lainel ja eks poisid andsid endast parima. I-le pani punkti südamlik “How Deep Is Your Love”, millele poisid tegid oma sõnad. Tekst tuli hea, saime ka eesti keele eripreemia.

Kolm esimest emotsiooni, mis teid valdasid, kui saite teada, et võitsite?
Suur rõõm voogas hinge tegelikult juba pärast meie viimase ansambli, Kapriisi üliõnnestunud etteastet. Siis sai selgeks, et kõigil saarlastel on läinud erakordselt hästi. Autasustamine oli nagu mingi muinasjutt. Pidevalt kõlas maagiline sõna Kuressaare ja ülejäänu sumbus juba aplausi sisse. Kahtlemata oli see minu elu tipphetki!

Kui oluline oli saada eripreemiatest eesti keele preemia ja juhendaja tunnustus?
Kõik need tunnustused on suurepärased, aga kõige tähtsam oli, et saal ootas sel hetkel just JEPPS-i nime. Olla parim nii žürii kui ka publiku meelest on suurim tunnustus.

Milliseks kujuneb järgmine aasta, kui JEPPS on laiali läinud?
Eks tuleb oma igapäevaeluga edasi minna. Olen nende kolme aasta eest poistele väga tänulik. Ilma nendeta poleks ma võib-olla iialgi saanud teada, et suudan luua päris häid seadeid ja panna need ka nauditavalt kõlama. JEPPS võimaldas mulle eneseteostust, mille kaudu tundsin end kohati päris muusikuna. Kontakt Tõelise Muusikaga on see, mis annab elule värvi ja võimaldab tunnetada oma väärtust.

Mille peale kulutasite auhinnaraha?
Ostsin pardli, et ikka noorem ja siledam välja näha.

Saarlaste saavutused Jõgeval

VI–VII klass
3. koht – Saaremaa ühisgümnaasiumi poisteansambel Hundinuiad, juhendaja Mari Ausmees.

VIII–IX klass
1. koht – KG huvikooli Inspira tütarlaste ansambel, juhendaja Pilvi Karu.
3. koht – Orissaare gümnaasiumi neidude ansambel, juhendaja Anne Kann.
X–XII klass
Segaansamblid
1. koht – KG huvikooli Inspira segaansambel Sa:rlaine, juhendaja Laine Lehto.

Neidude ansamblid
3. koht – KG huvikooli Inspira neidude ansambel Kapriis, juhendaja Helle Rand.

Grand prix
KG huvikooli Inspira meesansambel JEPPS, juhendaja Veikko Lehto.

Eripreemiad
Kõrge soprani preemia – Mirjam Kütt, KG huvikool Inspira

Džentelmenide preemia – SÜG-i poisteansambel Hundinuiad

Eesti keele preemia – meesansambel JEPPS

Parim anonüümne kitarrikunstnik Saaremaalt – Kusti Lemba

Hea seade eest – Pilvi Karu

Muusikaõpetajate liidu eriauhind tublile muusikaõpetajale – Veikko Lehto

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 87 korda, sh täna 1)