Õieilu kevadest külmadeni

Õieilu kevadest külmadeni

 

Kui Klipsi OÜ omaniku Aarne Treiga selle nädala teisipäeval kohtumise osas kokku lepin, on ta parasjagu Tallinnas lilletaimi toomas, et Jõe talus umbes 5000 tulevasele silmailu pakkujale uus kodu anda.

Üleeile sai ühe kasvuhoone ahju tuli alla tehtud ja esimesed taimed “titemajast” nagu Aarne ütleb, välja toodud. Miks titemaja? “No taim on ju väike, siis võib teda ka titeks nimetada,” naerab Aarne.

Klipsi OÜ loodi 1997. aastal, kuid lilletaimedega turul oldi juba kolm aastat varem. Seemned osteti siis Kuressaarest. Elektrihinnatõus tingis aga selle, et taimi hakati tooma Tallinnast – endal oleks seemnest taime kasvatamine liiga kulukaks läinud.

Titemajas taimi üle 24 000

Niinimetetud titemaja asub elumaja teisel korrusel. Lauad 400-vatiste lampide all tihedalt taimekaste-kassette täis. Kokku umbes 24 000 tuleviku silmailu pakkujat. Arne hõikab lampide soojuse ja valguse käes kastekannuga askeldavale elukaaslasele Varjele: “Tule sina nüüd siia, sa tead paremini, ma olen rohkem tehniliste asjade peal!”

Osa taimi tuleb Tallinna vahendusfirmade kaudu Hollandist, osa kasvatatakse seemnest, osa pikeeritakse ise – erinevaid liike 30–40 ringis. Tallinnast toodud taimede puhul võib kindel olla, et iga kasseti august taim tuleb. Hind sõltubki taimest, ulatudes 1-st 12 kroonini. Odavamad on võõrasemad ja begooniad, kõige kallimad aga roos- ja mugulbegooniad ning päris uus sort dibladeenia. Suurem nõudlus ongi väikese begoonia ja võõrasema järele, ka pelargoonidel ja nelkidel on hea minek.

Igal aastal tuuaks prooviks paar-kolm uut taimesorti. Sel aastal on näiteks ripp-begoonia, mis kohe ka amplisse kasvama pannakse. Uute sortide puhul juhtub sedagi, et mitte kõik ei pruugi alati õnnestuda. Seda just peaasjalikult seepärast, et inimesed pole harjunud ja uut esialgu omaks võtta ei taheta.

Taimede nõuded soojusele-valgusele on samuti erinevad. “Mõni ei pööra sellele üldse tähelepanu, aga näiteks begoonial peab olema 16 tundi lamp peal,” selgitab Varje.

Samasuur pind kui titemajas on Klipsil varuks Kuressaares Pikas tänavas – et kui siin kitsaks jääb, kolitakse Varje sõnul linna.

“Linnas on sellepärast hea, et kui öösel midagi ära lõhutakse, on uued lilled kohe käepärast võtta,” selgitab Aarne.

Turvas segatakse ise

Aarne ütleb, et tihtipeale pole poest toodud turvas just kõige kvaliteetsem ja üsna palju on kuulda olnud, et taimed ei taha üles tõusta. Põhjust teab Aarne ka – tegu on kuumaks läinud või põlenud turbaga, kus taim enam kasvada ei taha. Seepärast ostavad nemad kohaliku Putla raba turvast ja segavad siis vajalike väetistega.

Samas neid lahuseid, mis taimede kastmiseks vaja, Varje sõnul ühtlustatakse. Kui algselt vajavad taimed rohkem lämmastik- ja fosoforväetist, siis hiljem õitsemisajal kaaliväetist.

Kuressaare 101 amplit

Kogu Kuressaare linna lilledega ehtimine on Varje ja Aarne teha.
Esimene töö oli toonase Saaremaa kaubamaja esise kaunistamine. Kuna see õnnestus hästi, tuli tellimusi hotellidelt ja muudelt asutustelt. Suurimaks tellijaks on nelja aasta jooksul kujunenud Kuressaare linn. Selleks aastaks küll lepingut sõlmitud veel pole, aga esimesed läbirääkimised on peetud. Aarne arvab, et hea oleks linna plaane teada tegelikult juba sügisel, sest taimed tuleb novembrikuus ära tellida.

Kõige mahukam töö ongi linna amplilillede kohendamine-kastmine. Kokku on rippvaase täpselt sama palju kui riigikogu liikmeid – 101. Veel nõuab palju tööd Keskväljaku, samuti spaade ümbruse korrashoid.

Kust see tarkus tuleb?

Varje vastab, et tarkus tuleb aastatega. Tema ise sai oma kogemused endises linnaaiandis ning Aarne Pihtla kasvuhoonetes töötades.

Käive jääb alla 250 000 krooni

Kui käibe kohta pärin, peab Aarne kõigepealt endaga aru, et kuidas seda nüüd öeldagi: “Siin on osaühing Klipsi, linnas on FIE Aarne Trei.” Varje tõttab lisama, et see on hajutamispõhimõttel niimoodi seatud. Tegelikult pole aga Klipsi käibemaksukohuslane, kuna käive ei ületa 250 000 krooni aastas. Et tegu on perefirmaga, kus peaasjalikult oma jõududega hakkama saadakse, siis on Klipsi palgalehel ainsana Varje Koov. Aarne Klipsi omanikuna teenib oma palga FIE-na.

Konkurentsi pole

Klipsi on Saaremaa suurim lillekasvataja, kasvuhoonete pind kokku ulatub 500 ruutmeetrini.

Ja ega konkurentsi suurt olegi, sest turul müüakse lilli suhteliselt vähe, samas aga veetakse saarele lilli sisse mandrilt. “Turgu oleks siin omainimestele küll ja küll, aga uusi tulijad pole enam aastaid olnud,” räägib Varje.

Kui ütlen, et siis ei saa ma oma tavapärast küsimust – kuidas konkurentidega läbisaamine on? – esitadagi, tõttavad Varje ja Aarne kohe vastama: “Oi, praegu on väga hea! Suhtleme omavahel väga sõbralikult!” Kuidas siis varem oli? “Varem, see on 10–15 aastat tagasi – mutid turul lausa õelutsesid üksteisega, aga nüüd on nii, et kui keegi tahab poodi või pissile minna, siis meie müüme ja paneme raha talle kasti,” naerab Varje.

Õlle pärast poodi minema ei pea

Tegelikult alustas Aarne kunagi hoopis koduõlle tegemisega, aasta oli siis 1992. Aga et alkoholi valmistamiseks pidi tolleaegsete seaduste järgi firma olema, siis saigi asutatud Vesiroos. Õlleliiter maksis 3–4 krooni. Kui siis selgus, et mandril juba samanimeline firma tegutseb, tuli leida uus nimi ja nii sündiski Klipsi.

Õlletegu käis täie hooga mitu aastat, oli aegu, kus nädalas tehti 500–600 liitrit. Esialgu litsentsi ei nõutud, siis hakkasid seadused aga karmimaks minema ja Aarnel tuli litsents muretseda. “Litsentsitasu hakkas muudkui tõusma, aastas küsiti juba 15 000 krooni, ja ma mõtlesin, et ei hakka sellega rohkem mängima. Lilli hakati ka üha rohkem nõudma,” meenutab Aarne. Nõnda jäi õlletegu päris soiku ja Varje sõnul on paar viimast aastat selle poolest päris nirud olnud. Ja kuna litsentsi pole, siis õlut müüa ei tohi.

“Ega ma ei ütle, et mul õlut ei ole – mul on kodus õlut küll, oma jaoks võib inimene seda teha ja sõpradele pakkuda,” põhjendab Aarne.

Lillede kõrvalt õlletegemiseks enam aega ei jätkugi ja ega müügiks õlut tegema hakata pole suurt mõtetki, sest koduõllel lõi jalad alt 2-liitristes plastpudelites müüdav kange õlu, mis suhteliselt odav.

Loobumismõtteid ei heietata

Kui küsin, kas käegalöömise mõtteid pole pähe tulnud, vaatavad Varje ja Aarne vilksamisi teineteisele otsa ja Varje vastab: “Ei, veel ei ole, aga see kasvuhoone kütmine tapab ära.”

Ju siis on see teema mitte esimest korda üles kerkinud, sest Aarne lisab kähku, et kütjamees peab eraldi olema – endal läheb kurnavaks iga paari tunni tagant puid alla panna. Eks puhkamisega ongi nii, et hinge saab tõmmata paar kuud aasta lõpus ja veidi ka jaanuaris, siis tuleb taas uueks hooajaks valmistuma hakkama.

Soojust peab aga jaguma – nii kauaks kuni lilled kasvuhoonest saarlaste pealinna kevadet kuulutama sõidutatakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 263 korda, sh täna 1)