Euroopa inimesed teavad europarlamendist väga vähe

Euroopa inimesed teavad europarlamendist väga vähe

 

Eelmisel nädalal arutati europarlamendis teema üle “Miks ei lähe inimesed valima?”. Õigupoolest oli seminari teemaks “Valimised 2009”, kuid peamiselt oli kõneaineks siiski valimisaktiivsus. Kohal oli ajakirjanikke üle Euroopa, ka Oma Saar võttis seminarist osa.

Üldkokkuvõttes võib öelda, et on mõned olulised punktid, mis mõjutavad inimeste suhtumist eurovalimistesse, mis ootavad meid ees järgmisel aastal.

Ühelt poolt kuvand, mille meedia on loonud Euroopa Liidust ja europarlamendist, teisalt aga parteide süsteem, mis just uutes Euroopa Liidu riikides on arenemisjärgus. Lisaks on hulga muid põhjuseid – millal olid antud riigis kohalikud valimised, kui mugav on inimeste jaoks valimissüsteem ning tagatipuks mõjutavad valima minekut veel ilm, valimisjaoskonna kaugus, perekondlik seis ning hulga muid asju.
Nagu märkis Plymouthi ülikooli professor Michael Thasher, ei ole siiani suutnud ka ükski akadeemik öelda, miks on see nii, et inimesed ei armasta valimas käia, eriti europarlamenti. “Inimestel tuleb võimalikult lihtsaks teha valimistel osalemine,” tõdes Thasher, lisades, et kui eurovalimised on riigis korraldatud koos kohalike valimistega, siis tõuseb kindlasti ka valimisaktiivsus.

“Valimisaktiivsust mõjutavad maksud, kohalik rahvuslik eripära ja muud tuhanded asjad,” sõnas professor, kelle kolleegi professor Colin Rallingsi sõnul tuleb hääletamine teha inimese jaoks võimalikult paindlikuks ning võimalus hääletada peaks lausa kodus olema.

E-valimised on ebaturvalised

Ettekannetest koorus välja hämmastav tõsiasi. Kui meie siin Eestis oleme uhked oma e-riigi ja e-valimiste üle, siis Rallings nentis, et e-hääletamist on küll praktiseeritud Hollandis, Belgias ja Eestis, kuid seda ei peeta sugugi turvaliseks, sest võib juhtuda, et Euroopasse on tekkimas uus elukutse – e-valimishäkker. Positiivse näitena toodi hoopiski Suurbritannia, kus viimastel valimistel sai kolmandik riigist hääletada posti teel. Samuti räägiti Skandinaavia riikidest, kus inimestele on antud võimalus valida kohalikes postkontorites.

Valimisaktiivsus on kindlasti kõrgem neis riikides, kus valima minemine on kohustuslik, nii näiteks käis Belgias europarlamenti eelmisel korral valimas üle 90 protsendi kodanikest. Itaalias aga, kus hääle andmine enam inimeste kohustuste hulka ei käi, jäi aktiivsuse protsent juba alla 80.
Kui Euroopa Liidu riikide keskmiseks valimisaktiivsuseks loetakse 60 protsenti, siis uutes euroriikides on see number jäänud koguni alla 30 protsendi.

Ma ei läinud valima, sest sadas paduvihma

Professor Richard Sinnott Dublini ülikooli kolledžist tõi aga välja uuringu tulemused, mis näitavad iiri inimeste kojujäämist valimispäeval. Olgu siin välja toodud mõned põhjused: olin tööl kaks vahetust järjest; kodus on beebi; sadas paduvihma; ma ei jõudnud kohale, sest keegi ei tulnud järele; mul pole valimiste vastu huvi; ükskõik, keda valida, nagunii midagi ei muutu; parteid on täiesti ühesugused, mingit vahet neil ei ole.

Sinnot tõdes, et kui teadmisi on vähe (näiteks Euroopa Liidust või europarlamendist), siis on ka suhtumine negatiivsem. Uurimus on toonud välja ka tõsiasja, et vanemate inimeste suhtumine euroasjadesse on negatiivsem, samas on naised enamasti euroasjade pooldajad.
Nii kummaline, kui see ka pole, siis Aarhuse ülikooli professor Palle Svensson märkis, et mida rohkem peavad valimiseelset võitlust parteid, seda suurem on valimiste meediakajastus, mis omakorda mõjutab valimisaktiivsust.

Seda, et kogu Euroopas on inimeste teadmised europarlamendist üldjoontes keskmisest madalamad, näitas eelmise aasta sügisel läbi viidud küsitlus.

Kui Eestis vastas eitavalt 51 protsenti inimestest küsimusele, kas olete hiljuti lugenud ajakirjandusest, näinud internetis või kuulnud raadiost või televisioonist midagi Euroopa parlamendi kohta (Euroopa Liidu riikides vastas samale küsimusele eitavalt 54 protsenti, kusjuures näiteks Suurbritannias oli see arv 69 protsenti, Itaalias 60 ning Prantsusmaal koguni 70 protsenti).

Küsimusele, kui hästi peavad ennast informeerituks europarlamendi tegevusest, vastas Eestis “halvasti informeeritud” 74 protsenti, Suurbritannias 81 protsenti, Rootsis ja Prantsusmaal 79 protsenti (euroriikide keskmiseks tuli 73 protsenti).

Kui lõpetuseks veel numbritest rääkida, siis tõi europarlamendi asepresident Alejo Vidal Quadras välja, et sama küsitluse tulemusena teadis vaid 10 protsenti vastanutest, et järgmised Euroopa parlamendi valimised on aastal 2009. Vaid kaks protsenti teadis täpset kuupäeva.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)