Kas tillukesed putukad tapsid gigantsed dinosaurused?

Kas tillukesed putukad tapsid gigantsed dinosaurused?

 

Täna on teadlased seisukohal, et nad omavad küllaltki selget ettekujutust sellest, milline olukord valitses planeedil Maa kriidiajastul, so mesosoikumi ehk keskaegkonna kõige hilisemal ajastul, mis algas umbes 135 miljonit aastat tagasi ja lõppes umbes 70 miljonit aastat hiljem koos dinosauruste ootamatu väljasuremisega. Kuid teaduse ajalugu on korduvalt näidanud, et ka kõige kindlamad tõed võivad nii mõnigi kord ekslikeks osutada.

Ameerikas hiljuti ilmunud raamat kinnitab, et ka kriidiajastu lõpus meie planeedil toimud kataklüsmidega, mille tagajärjel gigantsed dinosaurused ootamatult välja surid, pole lood veel kaugeltki selged – siin on rohkesti selgitamist vajavaid asjaolusid.

Praegu teadusmaailmas üldist tunnustust leidnud seisukoht, mis püüab selgitada nii dinosauruste (nende asemel said maakeral valitsevaks imetajad) kui ka kriidiajastu mitmete teiste liikide kiiret kadumist, on välja töötatud juba veidi enam kui kaks aastakümmet tagasi.

Surm saabus kosmosest

Selle üldtunnustatud teooria kohaselt olevat Maale mitukümmend miljonit aastat tagasi kukkunud tohutute mõõtmetega asteroid või komeet. Plahvatuse tagajärjel tekkis tohutu suur tolmupilv, mis varjutas mõneks ajaks suurema osa päikesekiirgusest.

Tulemuseks oli meie planeedi keskmise temperatuur väga kiire langus, mis tõigi kaasa tol ajal elanud looma- ja taimeliikide kiire huku.
Tuleb öelda, et tegu on vägagi loogilise ja ka küllaltki meelihaarava selgitusega. Samas pole aga paljud teadlased selle hüpoteesiga kunagi täielikult nõustunud.

Kriitiliselt meelestatud teadlased nõustuvad väitega, et dinosauruste väljasuremine toimus väga lühikese perioodi vältel, kuid seejuures väidavad nad, et see väljasuremise protsess ei toimunud ka nii välkkiirelt, et anda sellele kosmiline selgitus (maailmaruumist Maale langenud meteoriit).
On olnud ka teisi selgitusi

Dinosauruste kiire väljasuremise nn kosmilise teooria äärealadel on alati eksisteerinud alternatiivseid hüpoteese: näiteks et dinosaurused surid allergia tagajärjel, mis tekkis neil seetõttu, et planeedil Maa suurenes järsult õistaimede arvukus või et hiidloomade huku põhjustas Maa seismiline aktiivsus – tänapäeva India territooriumil olevat ootamatult alanud aktiivne vulkaaniline tegevus.

Nüüd on aga dinosauruste nn ootamatu haigestumise hüpotees saanud uue toetuse. Nimelt andis USA-s asuva Princetoni ülikooli kirjastus välja raamatu pealkirjaga “Mis nakatas dinosaurused” (“What Bugged the Dinosaurs”).

Raamatu autorid on George ja Roberta Poinar. Praegu õpetab George Oregoni ülikoolis zooloogiat, kuid veel üsna hiljuti oli ta Maailma Tervishoiuorganisatsioonis (WHO) nakkushaiguste küsimustega tegelev konsultant.

Putukad minevikust

George ja Roberta Poinari üheks lemmikuurimisteemaks on kauges minevikus meie planeedil elanud putukad. Need olevused on säilinud tardunud vaigu tükikestes. (Muide, just üks selline putukas andis süžee Hollywoodi menufilmile “Juura ajastu park”.)

Lisaks tunnevad teadlased veel huvi meieni jõudnud dinosauruste säilmete ning nende hiidolevuste kivistunud ekskrementide vastu. Uurides nende käsutuse olevat unikaalset materjali, avastasid nad suures koguses puuke, ümarusse, hammustavaid kärbseid (ingl k biting flies) ja kõikvõimalikke teisi tigedaid ning muidu jõledaid olevusi, sh ka kriidiajastust pärit sooleparasiite.

Mõnedest putukatest õnnestus Poinaridel eraldada ka mikroobe – täpsemalt malaaria ja leišmanioosi tekitajaid. Kuna tol kaugel ajal olid need mikroobid meie planeedil aga suhteliselt uued patogeenid, siis polnud dinosaurustel nende suhtes veel välja kujunenud piisavalt tugevat immuunsust.

Uue teadusraamatu autorid ei väida sugugi, et dinosaurused surid välja massilise epideemia tagajärjel. Õigem oleks öelda, et lakkamatud ja pidevad haigused nõrgestasid dinosauruste organismi. Samal ajal aga võisid aset leida veel muudki katastroofid – näiteks hiidmeteoriidi Maale langemine või siis vulkaanilise tegevuse aktiviseerumine –, mis gigantsete mõõtmetega olevuste hukule vaid kaasa aitasid ja seda kiirendasid.
Tõsi, nagu ameeriklastele omane, pole Poinaridki suutnud oma raamatus vältida Hollywoodile omast kommertsimaigulist dramatismi.

Selle kinnituseks tooksin nende huvitavast raamatust vaid ühe tsitaadi: “Planeedi Maa kõige suurematel loomadel, dinosaurustel, tuli võitlusse astuda putukatega – ja see polnud lihtlabane võitlus, see oli tõeline surmaheitlus.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 146 korda, sh täna 1)