Nasva kalatööstuste reovesi on lubatust kümme korda soolasem ja rasvasem (2)

Nasva kalatööstuste reovesi on lubatust kümme korda soolasem ja rasvasem

 

Nasva-Läätsa kanalisatsioonitrassi reovee saasteainete sisaldus ületab lubatud näitajad kohati rohkem kui kümnekordselt.

Saaremaa keskkonnateenistuse vee peaspetsialist Melika Paljak ütles Oma Saarele, et Läätsa puhastile juhitavast reoveest võetud analüüsid näitavad, et puhastile juhitakse palju suurema reostuskoormusega reovett, kui puhasti jõuab vastu võtta.

Väga tugevalt on ületatud rasvade ja kloriidide sisaldus. Näiteks tohib Läätsa puhastile juhitud vesi sisaldada ühe liitri kohta 30–50 mg rasvasid ja 50–100 mg kloriide. Reoveest võetud proovid näitavad, et rasva on vees 800 mg/l ja kloriide 1350 mg/l. Probleeme on ka mitmete teiste saasteainetega.
Melika Paljak ütles, et Nasval tegutsevatest kalatööstusest pärinevad rasvad ja kloriidid on eelkõige probleemiks puhastile. Kala soolamisel tekkiv soolane vesi (kloriidide ülemäärasus reovees) lõhub puhastis mudahelbed, mille tulemusena muda ei setti hästi. Torudesse kleepuvad kalatööstuse rasvad põhjustavad lõppkokkuvõttes samuti häireid muda settimisel.
Melika Paljaku sõnul on probleemiga tegelemisel esmane ülesanne leida üles ettevõtted, kes juhivad ühiskanalisatsiooni ülemääraselt rasvu ja kloriide ning viia nende saasteainete sisaldus reovees vastavaks nõuetele. Kui probleemid puhastusprotsessil siiski ei kao, tuleb otsida järgmisi puhastusprotsessi takistavaid põhjusi (toksilised ained, biolagunematud ained vm), lisas ta.

“Ettevõtted peaksid senisest enam mõtlema, mida nad kanalisatsiooni juhivad, et sinna ei satuks kalajäätmeid või soola,” rääkis Paljak. Tema sõnul pole varem Nasva puhasti teenuseid kasutanud ettevõtted harjunud kanalisatsiooni pärast muretsema, sest Nasva puhastil puudus piisav kontroll.

Melika Paljaku sõnul peavad kõik ettevõtted ehitama reoveele toimiva eelpuhastuse. “Kui eelpuhastus ei täida oma ülesannet, siis ei ole teda olemas,” lausus spetsialist.

Eelpuhastuse nõudmine klientidelt on Paljaku sõnul vee-ettevõte ülesanne. Kui vee-ettevõte ja kanalisatsiooni kasutaja ei saa kokkuleppele, siis on vee-ettevõttel võimalik kanalisatsiooni teenuse osutamisest loobuda. “Kindel on see, et rasvu ja kloriide kanalisatsiooni juhtida ei tohi, sest see halvab kogu puhastusprotsessi,” toonitas Paljak.

Kaarma abivallavanem Kairi Niit ütles Oma Saarele, et eile toimus kanalisatsioonitrassi teemal Kaarma vallamajas nõupidamine. Kui trassi haldaja soovib rikkujate suhtes sanktsioone rakendada, kuid ettevõtted hakkavad vastu, siis vald sekkub, lubas Kairi Niit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)