Riigikogu palgast

Riigikogu palgast

 

Riigikoguliikme palk – üksjagu põnev probleem. Ühtpidi, ega lihtinimene selle määramise juures suurt kaasa rääkida saa. Teistpidi, kui see jahumine iga päev kaela sajab küll raadiost, TV-st, ajalehtedest, siis kipud tahes-tahtmata asja üle mõtlema. Nagu nüüd, mil ajaleht Postimees kaks külge sellele teemale pühendas (11.III). Ja tegi seda intrigeerivalt, andes sõna asjaosalistele – riigikogulastele – endile.

101-st liikmest pidas ajalehe küsitlusele vajalikuks vastata 46. Ära on trükitud 25 vastanu arvamus. Saab mõndagi järeldada vastanu enda ja ka erakonna kohta.

Reformerid on muidugi oma kõrge palga poolt, õigustavad seda või keerutavad. Nahaalselt saadab kõik kuu peale Jürgen Ligi, kuidagi tüdinult-üleolevalt Jaak Salumets, enesega rahulolevalt Taavi Rõivas. Mõnevõrra üllatav, et seegi kord on reformerid endale toeks saanud need vähesed keskerakondlased, kes on suvatsenud vastata. Rahvaliitlased udutavad, samuti enamik sotsidest, kellest vaid Jüri Tamm ei leia, et tasu oleks eriti õiglane või ideaalne. Ega rohelisedki palju selgesõnalisemad ole.

Keerutavad isamaalasedki, kuid Toomas Tõniste ütleb selgesõnaliselt välja: “Tänane tasustamise süsteem on vale.” Ja Ott Lumigi toetab: tuleks “…leida tagasihoidlikuma kasvikuga kordaja.”

Ettepanekuid muutmiseks on erinevaid, igal leitakse voorusi ja puudusi. Küllap puudusi ongi, eriti küsitavad tunduvad need ettepanekud, mis pakuvad lähtealuseks erinevate ühiskonnagruppide sissetulekut (miinimumpalk, õpetajate palk, pension). On ju varasemast teada, kui kiivalt ja üksmeelselt on riigikogulased enda iga krooni eest seisnud. Seega võib oodata, et sissetuleku suurendamise nimel ollakse valmis aluseks võetud grupi tulude tõstmist seadustama kui tahes kõrgelt. Kumab ju siinsetestki vastustest läbi varjatud ähvardus: kui meile küllalt ei maksta, astume korruptsiooni teele. Teisisõnu – moraalseid pidureid meil ei ole, peaasi, et juriidiliselt oleks kõik JOKK.

Vaid Aleksei Lotman peab võimalikuks võtta aluseks mediaanpalk, nagu ajakirjanduses korduvalt pakutud. See ja Peep Aru ettepanek, et iga-aastast palgakasvu võiks korrigeerida eelmise aasta majanduse juurdekasvu indeksi võrra, on mingil määral võrdväärsed. Need on praktiliselt objektiivsed näitajad, mida riigikogulased ise otseselt mõjutada ei saa.

Lõpuks tuleksin pikemalt Imre Sooääre öeldu juurde. Loeme: “Kuluhüvitised tuleks kindlasti ära kaotada. Olgu üks ja selge palk, siis pole riigikogus vaja ka maksumaksja raha eest pidada raamatupidajaid, kes majoneesipurke ja leivapuru peavad kokku lugema.” Teised kuluhüvitistest ei räägi. Mujal (näiteks Kuku raadio “Keskpäevatund”) on seda mõtet samuti välja käidud. Küllap õige mõte! Eriti kui meenutame inetut arutelu riigikogus möödunud aastal ning neid korduvaid selleteemalisi häbimärgistamisi ajakirjanduses. Ma ei tea, kuidas lõppes tema pahandus riigikogus, aga mulle meeldis Imre möödunud aasta lõpus tehtud “vemp”: korraldada kuluhüvitiste raha eest oma valijatele Muhus Maarja-Liis Ilusa kontsert.

Räägime veel kuluhüvitistest. Peaaegu kõik küsitlusele vastanuist vingerdavad silmakirjalikult, et neil pole midagi teha, nemad ise ei saa oma palka muuta. Ma ei tea, kas see kehtib ka kuluhüvitiste kohta. Nii või teisiti, keegi ei keela riigikogulastel kokku tulla ja deklareerida: meie palk on nüüd nii kõrge, et me loobume kuluhüvitisi vastu võtmast, sest see oleks ebaõiglane suure osa valijate suhtes.

Ega ma ei usu, et nad seda teevad, peale mõne üksiku, kes seda senigi vaikselt teinud. Ärgu siis ka demagoogitsegu ja mängigu lolli, kui õnnetud nad on, et neile küsimata nii suur raha sülle kukkus.

Demagoogitseb ka Imre Sooäär, kui kirjutab, et “siis on see ainult valijate otsustada, kas nad oma palka väärt on. See võimalus on valijatel iga nelja aasta järel.” Tühja ta on! Paraku on meie valimisseadus niisugune, et ma võin oma hääle anda Imrele, aga see “kantakse üle” hoopis Jürile või Marile, või ka vastupidi.

Niiviisi mõtledki lõpuks, et vahest on tõepoolest õige talong ajalehe külje altnurgas ära täita ja teele saata. Vähemalt oled üritanud midagi teha, kui sellest ka kasu ei peaks olema.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)