Soe talv hallhüljeste poegimist oluliselt ei mõjuta

Soe talv hallhüljeste poegimist oluliselt ei mõjuta

 

Vastupidiselt viigerhüljestele, kelle pojad jää puudumisel hukkuvad, ei vähenda soe talv oluliselt hallhüljeste populatsiooni, kuigi poegade suremus on siiski tavapärasest suurem.

Eelmisel nädalal Vilsandi rahvuspargis asuval saarekesel hülgeid loendamas käinud riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori asetäitja Arvo Kullapere sõnul oli 280 hülgepojast surnud 29. Kokku oli pisikesel maa-alal hülgeid üle kolmesaja. Kullapere kinnitusel on soe talv hüljeste järeltulijate arvule küll mõjunud, kuid see on soojadel talvedel tavaline ning ei mõjuta hallhülge populatsiooni oluliselt.

Kogunevad maismaale

Kui viigerhüljes, keda leidub Läänemeres hallhülgest vähem, vajab poegimiseks jääd ning maismaale poegima ei tule, siis hallhüljestel on ajalooliselt välja kujunenud oma poegimisalad, kuhu jää puudumisel kogunetakse. Mitmed neist asuvad Vilsandi rahvuspargi territooriumil.

“Eelmisel aastal, kui märtsis oli külm, ei näinud siin hülgeid pea üldse,” rääkis Kullapere, näidates läbi binokli saart, mis kihab hüljestest, kes seal oma poegadega toimetavad. “Soojadel talvedel kogunevad nad alati siia.”

Kullapere kinnitusel jääb hülgepoegi rohkem ellu, kui merd katab jää, kuna siis hajuvad poegivad emasloomad merel laiali. Praegu aga peavad nad leppima väikesel maa-alal koosolemisega. Kitsukestest tingimustest tulenevalt on ka poegade suremus natuke suurem kui tavatalvedel, kuna emased loomad võivad võõraid poegi eemale tõrjudes neid vigastada, samuti on võimalik poegade hukkumine vanaloomade tekitatud muljumistraumade tõttu. Ohtlikud on poegadele ka merikotkad, keda Arvo Kullapere Oma Saare hülgevaatluse ajal suutis saarel kokku lugeda koguni kaheksa.

Hülgepopulatsioon kasvab

Läänemere suurima imetaja poegimisperiood jääb jaanuari ja märtsi vahelisele ajale. Paari nädala pärast hakkavad hülged siitmailt juba lahkuma.

Kullapere sõnul ei ole tänavune suremus mitte midagi katastroofilist. Suuremate poegimisalade puhul võib hallhüljeste suremus soojadel talvedel ulatuda kuni 30 protsendini. Kullapere lisas, et tegelikult on hüljeste arv hoopiski kasvamas.

Kui eelmise sajandi alguses oli Läänemeres 100 000 hüljest, siis sajandi lõpuks jäi neist järele vaid viis kuni seitse protsenti. Nüüd on hüljeste arv tasapisi tõusma hakanud, ületades juba 20 000 piiri.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 72 korda, sh täna 1)