Ooperist ja usaldusest (10)

Ooperist ja usaldusest

 

Ühes hiljutises Mihkel Muti leheloos oli lause: “Võim on võim on võim.” Mutt parafraseerib kahekümnenda sajandi algusaastate tuntud ameerika avangardistliku kirjaniku, feministi, lesbi ja mõjuka vaimuinimeste salongipidaja Gertrude Steini kuulsat lauset “Roos on roos on roos.” Sellise sõnamänguga taotles Stein asja või nähtuse puhta olemuse väljatoomist ja avamist.

Pühapäeva varahommik, kerge lumekord üle linna. Päike. Päris moekas oleks istuda kohvitassiga verandale ja võtta kätte Thomas Gordoni “Õpetajate kool”, praegune öökapiraamat, et osata oma põhitööd paremini teha. Aga. On ka teine töö. Ja laual on ajakirjanike Raul Vinni ja Andres Sepa küsimused linnavolikogu esimehele. Üldistatult – ooperist ja usaldusest.

Arvuti kõrval on mituteist ajaleheartiklit ja sadakond lehekülge dokumentide koopiaid. Volikogu otsused, istungite protokollid, kirjade vastused, audiitori ja revisjonikomisjoni arvamused, elektronkirjade väljatrükid, lepingud ja arved. Milline magus materjal lavastaja Tõnis Kipperile – Karumustika teatritüki teine jagu. Teemaks võim ja võimuesindajate kohustus avameelselt avalikkusega suhelda. Kodanike õigus saada selgeid ja arusaadavaid vastuseid. Ehe elu, midagi pole vaja pastakast välja imeda.

Minu kui linnavolikogu esimehe arvates on ooperipäevade loos asja olemus järgmine. Kodanike valitud linnavolikogu liikmete poolt ametisse volitatud linna tegevjuhtkond ehk siis linnavalitsus ei ole antud juhtumi puhul suutnud selgelt, õigeaegselt ja piisaval määral vastata tekkinud küsimustele, jagada informatsiooni ja selgitada avalikkusele oma seisukohti. Selline järeldus vaatab vastu artiklitest ja dokumentidest minu töölaual. Olen sellel teemal rääkinud mitmete inimestega, kelle arvamusest lugu pean. Ligilähedaselt on seisukohad olnud sarnased.

Asjal on veel teine külg. Meie kõigi raha otstarbekas ja hoolikas kasutamine. Volikogu esimehena olen pidanud oluliseks senisest tihedamat järelevalvet meie tegevorgani, linnavalitsuse toimetamise üle. Oleme suurendanud revisjonikomisjoni liikmete arvu ja viime läbi rohkem revisjone. Raha otstarbekas kasutamine on kõigi elanike huvides. Ooperipäevadega seonduvalt on viidud läbi revisjonid nii 2006. kui ka 2007. aasta kohta.

Viimase revisjoni materjalide hulgas olevas audiitori arvamuses soovitatakse linnavalitsusele otsesõnu: olla lepingute sõlmimisel hoolikam, uurida teise lepingupoole tausta. Peaks veel lisama, et nii 2007. a ooperipäevadele raha eraldamise kui ka revisjoni tulemusi kinnitava otsuse tegi volikogu ühehäälselt. Muuhulgas kohustasime linnavalitsust rakendama kõiki meetmeid eelarvest eraldatud 250 000 krooni tagasisaamiseks. Volikogu ei jäta kindlasti linnavalitsust selles küsimuses edaspidi ära kuulamata.

Linnavolikogu liige Lea Kuldsepp kirjutab lehes, miks ta ei suuda usaldada linnapead. Ajakirjanikud Vinni ja Sepp küsivad minult abilinnapea Kirsi kohta. Jutt on erakondlikust vastutusest ja ametis jätkamisest. Urmas Kiil küsib oma artiklites hulka küsimusi ega jää saadud vastustega rahule. Ja Tarmu Tammerk ütleb, et kodanikul on õigus teada.

Linnavolinikud arvavad, vastates ajakirjanikele, et Kirsi jätkamise abilinnapeana peaks otsustama tema erakond. Ajakirjanik Kaie Saar arvab, et ooperipäevad pole poliitiline üritus, jutt on ikka ametialasest pädevusest ja vastutusest. Loen lehest, et enamik ajakirjanikega vestelnud volikogu liikmeid arvab, et abilinnapea peaks andma vastust nii oma erakonnale kui ka linnakodanikele, kuid abilinnapea tagasiastumiseks nad erilist põhjust ei näe. Nii palju õigeid, omavahel ka vastuolulisi mõtteid. Laiemas plaanis pole ka väga oluline, et mõneski artiklis on ebatäpsusi faktoloogia ja terminoloogia osas.

Nagu näeme, hääled selles süüdistavas (ooperi)kooris teevad etteheiteid linnapeale ja eriti abilinnapeale. Ja nagu eelpool kirjutasin, on ka põhjust. Aga volikogu esimehena jagan ma enamiku volinike arvamust, et ei linnapea ega abilinnapea usalduskrediit ole toimunu tõttu nii otsa saanud, et volikogu või valitsuskoalitsioon peaks karme otsuseid tegema hakkama.

IRL-i Kuressaare osakond on volitanud oma kaks abilinnapead Urve Tiiduse juhitavasse linnavalitsusse. Senine tagasiside linnapealt ei anna alust abilinnapea tagasikutsumiseks. Küll aga on kõigil asjaosalistel põhjust küll ja rohkem toimunust järeldusi teha. Meie poolt volitatud asjamehed on “vaadu peal”. Keegi ei pruugi kahelda, et usalduse kaotamisel abilinnapea vastu me tema ka tagasi kutsume.

Pähe tuleb võrdlus. Urve Tiidus ja Tihemetsa Tiina. Argo Kirss ja Pulleritsu Peeter. Nendest rääkida võib nii mõndagi head. Aga peale selle on neil ka väikesed vead. Nagu meil kõigil. Nagu ka minu ees laual olevate artiklite autoritel. Nii mõnigi asi ja tegu pole ooperipäevadega seonduvalt olnud just kõige paremini tehtud. Ja mõni asi on läinud suisa metsa.

Aga erinevalt kolleeg Lea Kuldsepast saan täna siiski pärast asjaolude kaalumist ja suures plaanis vaatamist ütelda, et mina linnavolikogu esimehena saan küll usaldada meie linnapead. Ja tema juhitavat linnavalitsust koos kõigi selle liikmetega. Volikogu esimehena mõtlen: mida volikogu oleks saanud/pidanud teisiti tegema? Ja jõuan järeldusele, et meie rahaeraldamise otsus saanuks olla täpsemini sõnastatud, linnavalitsusele rohkem ette kirjutav. Ja volikogu kontroll linna raha kasutamise üle peab muutuma veelgi põhjalikumaks.

Ka parema tahtmise juures pole ühes leheloos võimalik ooperipäevadega seonduvat sasipundart lahti arutada. Linnavalitsusest saadud andmed näitavad, et aastatel 1999–2007 on linn kandnud Saaremaa Muusikahariduse SA-le ja Operfest MTÜ-le üle 1 026 900 krooni.

Kui siia lisada kaubamärgi omandamisega seotud ligikaudu 27 000-kroonine kulu (isiklikult ei oleks ma selle kaubamärgi temaatikaga muidugi absoluutselt tegelenud), siis on kõik seni toimunud ooperipäevad läinud linnale maksma kokku ligikaudu 1 053 900 krooni. Ooperipäevi peetakse suurimaks ja kõige laiema kõlapinnaga kultuuriürituseks Kuressaares.

Täna on hulganisti neid, kes kiruvad (olgu siis põhjusega või ilma) nende päevade senist korraldajat ja “pildile toojat” Ludmilla Tooni. Tuntud kultuuritegelane, dirigent ja Saaremaa aasta naine Ludmilla Toon on loovinimesena kahtlemata keeruline natuur. Küllap ta ülehindas oma jõuvarusid ooperipäevade korraldamisel.

Ja kahjuks polnud tal kõrval sellist organiseerimisvõimelist mänedžeri, nagu oli kadunud Raivo Laanemaa omal ajal. Inimlikus plaanis saan ma Ludmilla Tooni avalikkusega mittesuhtlemisest aru. Õigeks ma seda pidada ei saa. Aga pole minu asi olla selles loos prokurör või advokaat. Küll aga loodan ma, et ooperipäevade senised korraldajad suudavad oma võlgnikele raha ära maksta. Ettevõtjate äri on alati seotud mingi riskiga. Aga võlg on võlg.

Meenub linnalegend Ahti Viilupi kunagisest väidetavast ütlemisest: kombinaadi õuest sõidab võikoorem välja siis, kui raha on laual. Mõistlik mõte, eriti osa partnerite puhul. Ja mu meelest on ooperipäevade senistel korraldajatel mõistlik ka avalikkusele midagi öelda. Sest asjad on siis selged, kui nad on selged. Ja joon on alla tõmmatud.

12. märtsi Meie Maa annab teada, et selle aasta ooperipäevadele on müüdud juba ligi 4500 piletit. Aivar Mäe juhitav Eesti suurim kontsertorganisatsioon Eesti Kontsert on tänu linnapea Urve Tiiduse agarale asjaajamisele Kuressaares ooperipäevade korraldamisele õla tugevasti alla pannud. Meie linnapea tegutseb suure organisatsiooni juhina esimesi aastaid. Urve Tiidus on sarmikas, suhtlemisosav ja intelligentne. Minu arusaamist mööda orienteerub meie linnapea muusikas hästi ja tal on hea maitse. Ma ei imesta, et sellisel laia silmaringiga elukogenud juhil õnnestus ooperipäevade mõte Eesti Kontserdile n-ö maha müüa.

Tulevased ooperipäevad tuginevad ka varasematele. Vaadake Eesti Kontserdi kodulehekülge. Käibel on juba sõnad ooperipraam ja ooperibuss. Usun, et me näeme edaspidi ooperipäevade kujunemist nii Kuressaare kui Saaremaa üheks märgiliseks ettevõtmiseks. Aivar Mäe nahas olles annaks ma Ludmilla Toonile nendeks päevadeks priipileti.

Artikli alguses viitasin Mihkel Muti lausele ühest tema hiljutisest artiklist: “Võim on võim on võim.” Olemuslikult siis sellele, et mingil hetkel võib juhtuda, et võim kaugeneb rahvast, võim, nagu öeldakse, “lööb pähe”. Olgu siis tegemist riigikogu liikmega, ministriga, linnavolinikuga või linnaametnikuga või kellega iganes. Ja siis kipuvad inimesed ära unustama, kes neile kui avalikus ametis toimetajatele tegelikult palka maksavad. Ja selle, et nende inimestega tuleb rääkida. Kui vaja, siis väga palju kordi. See on üks selle ooperisaaga olulisemaid järeldusi.

Ooperipäevade ümber toimunud mitmete miinusmärgiga asjade kõrval saab välja tuua lõppkokkuvõtteks ka kaks selgelt positiivset asja. Esiteks see, et ajakirjanike veetud diskussioon edendas kindlasti avalikkuse tähelepanelikkust ja nõudlikkust linnavõimude suhtes. Ja see on tähtis.

Pean väga oluliseks, et meil oleks linnakodanike Kuressaare, mitte erakondade Kuressaare. Ning teiseks see, et suvel me saame ooperipäevad, milliseid meil enne ei ole olnud. Heas mõttes. Ja loodetavasti pikaks ajaks.

Kell saab pool seitse õhtul. Pühapäev läind nagu niuhti. Ometi pole kahju selle looga tegeldud ajast. Midagi on saanud selgemaks. On aeg minna edasi. Mahajäävate probleemidega saavad tegeleda asjaomased instantsid. Kui vaja, siis Eesti Vabariigi seaduste alusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)