Muhumaa mullikad marssisid Lõetsa laudast Kantsi karjamaale (1)

Muhumaa mullikad marssisid Lõetsa laudast Kantsi karjamaale

 

Muhu Tihuse talu peremehe Martin Kivisoo 60-pealise Taani kuningriigist saarele toodud 9–14-kuuste Herefordi tõugu mullikate karja ajasid kümme ratsanikku ja üheksa jalgsikarjust eile Lõetsa laudast Kantsi karjamaale.

13 kilomeetri pikkune rännak kujunes nii pudulojustele kui ka ajajatele üsnagi vaheldusrikkaks. Oma vasikavaimustuses püüdsid mitukümmend Taanimaalt toodud mullikat maanteelt Muhumaa metsadesse kõrvalhüppeid teha, kuid vaprate ratsanike ja sportlike ajajate kaasabil suunati “seiklusturismi harrastajad” taas teele tagasi.

“1. mail toimetame karja edasi Võilaiule. Kantsi karjamaale viime loomadele ninaesiseks heina ja lisasöödana anname jõusööta. Jahuämbrid olid ka ajajatel käes, et loomi korralikult teel käima meelitada. Nii pika maa läbimisel aga veised tüdisid ja seepärast oli nendega üsna palju tegemist,” rääkis Martin Kivisoo.

Kantsi karjamaa suurus on 32 hektarit ja Võilaiu pindala 265 hektarit. Veised viiakse laiule seal pesitseva linnuliigi niidurüdi heaks. Niidurüdi on väike hall veelinnuke, kes teeb oma pesa rohupuhmasse. Pesaümbruses peab olema madal muru, et linnud vabalt merre pääseksid ja veest tagasi pessa.

“Niidurüdi on jäänud terves Euroopas nii haruldaseks, et Võilaid on tema eksisteerimiseks võtmealaks kujunenud. Veised ongi looduskaitsekeskuselt selleks renditud, et saaksime loomadega lindude pesitsusala madalaks muruks pügada. Lisaks herefordidele viime saarekesele veel 70 hobust,” teavitas Tihuse peremees.

Staažika hobusekasvataja arvates on Eestimaal tekkinud niisugune absurdne olukord, kus loomapidamine tundub veider asi olevat. “Seda on näha ka uute maaomanike seas. Muhuski on inimesi, kes arvavad, et karjamaal söövad lehmad segavad neid. Las siis maad kasvavad umbe! Peatähtis, et seal lehmad ei ammuks ja “kooke” maha ei teeks. Seda nad ei mõtle, et rannaäärte kaitsmiseks on ainus võimalus maid niita või karjatada. Seemnepank ei püsi mullas üle viiekümne aasta. Kui see ala võssa kasvab, siis kaotaksime igaveseks traditsioonilise rannataimestiku,” kutsus loodusest hooliv talunik inimesi põhiväärtusi hoidma.

Haruldast niidurüdi on Võilaiul loendatud 24 paari. “Kuna see lind on nii haruldane, siis kaks tosinat paari on juba väga palju. Kogu Euroopa on ära kultuuristatud. Rannikualad on sedavõrd asustatud, et niidurüdil lihtsalt pole kusagil paika,” märkis Kivisoo.

Kantsi karjamaal on Tihuse peremees kaks viimast aastat hobuseid karjatanud. Enne seda lokkas kunagisel rohumaal võsa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 158 korda, sh täna 1)