Eesti tuumale – jah! Või Eesti tuumale – ei!?

Nüüd on ta siis käes – Eesti tuumariigiks saamise otsustamine. Eks need esimesed valulikud idud olid märgata juba siis, kui hakkasime lätlaste ja leedukatega uurima Ignalinasse uue tuumajaama rajamise ideed. Reaktsioonid olid tormilised juba siis.

Ilmselt teavad juba kõik, et 29. veebruaril alustas Erakond Eestimaa Rohelised Eestis tuumaenergeetika arendamise vastast allkirjadekogumist. Kogu kampaania eesmärgiks on ei rohkem ega vähem kui Eestis tuumaenergeetika arendamise idee lämmatamine juba eos.

Seega tuleb paljudel meist varem või hiljem avaldada oma arvamust, sest efektiivselt elektroonilisi kanaleid kasutades jõuab see üleskutse paljudeni. Ja siis tuleb otsustada. Kuid milliste teadmiste alusel?

Viitasin asjaolule, et võrreldes Ignalina tegevuse algusaegadega, on olukord muutunud, ja nii see ju ongi. Kui umbes kaks aastat tagasi polnud veel peaaegu mingit pilti sellest, kuidas areneb vaata et religiooniks kujunenud kliimamuutustega võitlemine ja CO2 piiramine, siis täna me juba midagi teame. CO2 piiramine ning selle mõju energeetikale ja tegelikult üldse kõikidele eluvaldkondadele on jätkuvalt progresseeruv.

Euroopa Liit tahab ja jätkab CO2 kasutamise piiramist ning see sunnib selgelt ümber hindama ka kogu energiatootmise strateegiat nii Eesti riigi kui ka Eesti Energia seisukohalt. Me vajame tulevikus sellist tootmisportfelli, milles oleks võimalikult madal CO2 sisaldus, ja veel parem, kui seda sisaldust üldse ei oleks. Selleks tuleb kaaluda läbi kõik viisid ja võimalused, vaadates aga mitte vaid väikest Eestimaad kujutavat pilti, vaid piirkonda ja sealset olukorda laiemalt elik siis suurt pilti.

On selge, et tulevikus on oma koht nii taastuvatel allikatel kui ka CO2-vabal fossiilkütustel põhineval energeetikal, aga miks mitte ka tuumaenergeetikal. Mitte et mina, kah oma arust ”rohelise” silmavaatega inimene, oleksin tuumaenergeetika tulihingeline pooldaja, kuid rumal oleks mõni lahendus ilma seda põhjalikumalt kaalumata kohe kõrvale heita. Samas on ju selge, et elektrit vajame me kõik ning tulevaste plaanide ja strateegiate koostamisel ei saa me lähtuda vaid soovunelmatest.

On selge, et tuumaenergeetikaga on seotud paljud riskid, kuid millise muu energia tootmise viisiga neid ei kaasneks. Viimane aeg on lõpetada magus enesepettus, et eksisteerib ka selliseid elektritootmise viise, mis keskkonda kohe üldse ei mõjuta. Selliseid tootmisviise ei ole.

Tuumaenergeetika muudab eriliseks see, et tegemist on radioaktiivsusega – lõhnatu ja maitsetu ohuga, mille tundmine kuumusena on kiire lõppmängu märgiks – ja sellest tulenevate probleemidega. Jah, radioaktiivsed jäätmed on ohtlikud aastatuhandeid ja selle kõrval on tänane peavalu, põlevkivituhk, suisa poisike, kuid korralikul ja mõistuspärasel jäätmete käitlemisel oleks see risk maandatav.

Jah, tuumajäätmete kütusetarnijale tagasisaatmine on osaliselt vastutuse veeretamine kellegi teise kaela ehk ka natukene NIMB (Not In My Backyard) sündroomi legaliseerimine, kuid maailmas on ka juba esimesed head tuumajäätmete kohapeal käitlemise näited ja neid lisandub kindlasti veelgi.

Kindlasti on tuumajaamaga seotud ka erinevad turvariskid, kuid nende maandamiseks on täna olemasolevat, nn kolmanda põlvkonna reaktorit selgelt edasi arendatud just turvalisuse suunas. Neljanda põlvkonna – rohelistele sobivad – reaktorid on täna aga veel helesinine unistus. On ka tõsi, et tuumaenergeetikas kasutatakse ära vaid väike osa kütuses olevast energiast ning peaasjalikult töötavad tuumajaamad kondensatsioonirežiimis.

Teatud määral aitab siin tehnoloogia edasiarendamine, kuid võib ka öelda, et see on osa CO2-vabaduse hinnast. Ja nii võiks seda jada jätkata.
Ja ikkagi, hoolimata oma ”rohelisest” silmavaatest, ei pea ma õigeks teatud lahenduste lämmatamist enne diskussiooni algust. Seega soovitan kõigil soojalt enne oma otsuste tegemist arutleda, uurida ja kaaluda ning alles siis teha oma otsus.

Lõpetuseks tuletan kõigile meelde ütlust ”tark ei torma” ning soovin meelekindlust ja arukust otsuse tegemisel.

Tõnis Meriste

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 korda, sh täna 1)