Kommentaare kõrvaltvaatajailt, aga mitte teatrikaugeilt (1)

Kommentaare kõrvaltvaatajailt, aga mitte teatrikaugeilt

 

Miniteatripäevade esimese päeva sisustasid peamiselt Saaremaa noored näitlejad ja ainult ühe Saaremaa trupi ehk KG Inspira lavalugu kõneles lapse vaatekohast. Kas irooniline või hoopiski taotluslik, et noored tahavad olla täiskasvanud? Või on süüdi hoopiski juhendajad, kes sunnivad lapsi üle lati hüppama? Nii ja naa. Mõnikord andis see päris huvitavaid tulemusi, teinekord aga…

Eks seda aga oli kuulda ka auväärselt žüriilt, kuhu kuulusid lavastaja Garmen Tabor, näitleja Kersti Kreismann, Eesti Teatri Agentuuri esindaja Monika Läänesaar, teatrimees Jaak Allik, näitleja Andres Raag, näitleja ja lavastaja Ain Mäeots, näitekirjanik Urmas Lennuk, teatritudeng Maarius Pärn, näitleja Aarne Mägi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro. Lisaks suurele žüriile tegutses ka väike, mis sai valitud liisulaulu läbi. Väikest žüriid juhatas Leana Vapper (Krevera).

Miniteatripäevade avalugu, Paide ühisgümnaasiumi trupi K. Mahreni “Tagasipöördumine” rääkis sõja jalgu jäänud naisest. Naine jutustab oma loo ajakirjanikule. Loo, mis algab sõjaajast ja lõpeb tänapäeval.

Aastaid teatriga tegelenud Maire Sillavee: “Teemavalik oli hea, aga lavastus ise natuke plakatlik. Lapsed olid vaeva näinud. Mulle meeldis see jutustajatüdruk, see võõrsilt tagasitulnu. Et etendusel olid raamid, see oli ka päris hea. Praegu oli aga sõnum otse näkku, kõike oleks võinud ilmselt ka natuke leebemalt, diskreetsemalt välja öelda. Kuna lapsed ei tea sellest perioodist suurt midagi, siis juhendaja oleks võinud rohkem tausta avada. Mind häirisid detailid, näiteks sinised küüned tütarlapsel…”

Teisena astus žürii ja vaatajate ette võõrustajakooli teatritrupp Kreisis A. H. Tammsaare näitemänguga “Kuningal on külm”.

Näitetrupi “eeskõneleja” kuninga narr Taavi Turk ütles, et žürii hinnang oli positiivne. Ise arvasid noored näitlejad oma mängust, et paremini poleks enam saanud. Brita Virvese kehastatud noor neitsi Angela ilmselt jahmatas positiivses mõttes peale publiku ka žüriid, sest ega muidu poleks talt küsitud, et kust selline karakter. Ise ütles ta, et fraas “ma olen oma nägu ainult rõõsa kitsepiimaga pesnud” andis talle juhise, kuidas pirtsakat ja samas väga kombekat Angelat mängida.

Kolmandana oli kirja pandud KG Inspira teatristuudio omalooming ja “Sõnum”. Omaloomingust oli asi üsna kaugel, pigem ikka ühisloome. Kasutatud oli Saint-Exupery “Väikese printsi” temaatikat, luuletusi eesti autoritelt ja katkeid blogidest, nagu kommenteeris pärast etendust juhendaja Ellen Teemus. Kui üks raam oli “Väiekse printsi” ainetel, siis teine, sisemine, rääkis Juhan Liivi sõnadega “Koerast” – hoolimatusest ja hoolimisest.

Saaremaa ühisgümnaasiumi Krevera esitas A. H. Tammsaare loomingu põhjal kokkuseatud “Me armastame ainult, nagu oskame”. Kompositsiooniliselt keerukas ja samas intrigeeriv lavalugu rääkis kolme Tammsaare femme fatale’i armulugudest, ja mitte ainult. Paljudest lugudest, aga need kolm olid n-ö nii raami kui ka sisujuhi rollis. Vahest kõige komplitseeritum osa oli täita Reet Sillaveel ehk “Tõe ja õiguse” Karinil. Ise tunnistas tütarlaps, et seekord pidi ta tegema oma rolliga kodutööd. Žürii arvamused olid vastakad: ühelt poolt kiideti taevani ja teiselt poolt anti vasaksirgeid. “Rollid võtsid ikka päris kaua arutlemist ja vaagimist ja mõtlemist,” oli kõigi nelja ühine arvamus. Marian Heinat mängis Kõrboja Annat ja Leana Vapper Vargamäe teist perenaist. Jörgen Liik oli minu jaoks usutav Indrek.

Pärast Krevera pikka ja mõtlemapanevat Tammsaare etendamist astusid lavale Kuressaare gümnaasiumi noored lühikese näitemänguga “Narride narritamine”. Selle teatritükiga oli õigupoolest nii, et vaevalt sai ta alata, kui juba ära lõppes. Loo moraal seisnes ilmselt selles, et igaühes meist on peidus narr.

Jüri gümnaasiumi “Maratontants ehk äraaetud hobused” üllatas värskusega. Lenny Lennoxit mänginud noormees võiks edaspidigi mõelda konferansjee rollile.

Õhtu lõpetas Tallinna 32. keskkooli muusikaline etendus Pu Songlingi “Libarebased ja kooljad” ainetel, mille oli lavale seadnud Gerda Kordemets.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)