Looduskaitse kavatseb Vilsandile tuua sadu lambaid (5)

Looduskaitse kavatseb Vilsandile tuua sadu lambaid

 

Riikliku looduskaitsekeskuse Saare regioon kavatseb Vilsandi saare pärandkoosluste päästmiseks tuua sel kevadel saarele sadu lambaid.
RLK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi ütles Oma Saarele, et eesmärk on päästa Vilsandile omased rannaniidud ja loopealsed, mis praegu on enamikus halvas seisus.

Vilsandi pärandkooslustel karjatamiseks on looduskaitsekeskus sõlminud kokkuleppe maakonna suurima lambakasvatusettevõttega Saaremaa Ökoküla AS, kes on vajadusel valmis saarele tooma ka neljakohalise arvu lambaid.

Tõnu Talvi sõnul käivad praegu läbirääkimised Vilsandi maaomanikega, et saada lammaste karjatamiseks nõusolek. “Tuleb jälgida, et karjaaed ei segaks liiklemist ega kellegi privaatsust, kuid omaks samas looduskaitselist efekti,” rääkis Talvi. “Loodan, et enamiku tuumalade omanikud on nõus, kuna nende maastikuline vaade taastatakse ja maa väärtus tõuseb,” lisas ta.

Tõnu Talvi sõnul vajab Vilsandil kariloomi sadu hektareid maid, mis eeldab ka karjamaadele sadu lambaid. “Lammaste arv sõltub sellest, kui palju toetusaluseid kooslusi õnnestub hooldamise alla saada,” rääkis Talvi, lisades, et karjatuskoormus ühe hektari kohta on kuni kuus lammast. Praeguste plaanide kohaselt tuuakse lambad Vilsandi saare lõunaosas asuvatele suurematele karjamaadele, kus karjatamise eest on ette nähtud ka poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

Tõnu Talvi selgitas, et karjatamise tulemusel taastub kinnikasvanud rannaniitudel madalmurusus, mis loob erinevatele lindudele pesitsemistingimused. Loopealsetel taastab lammas Saaremaal rannikualale omased avarad ja unikaalse taimestikuga niidud, kuhu seejärel leiavad tagasitee mitmesugused putukad ja linnuliigid. Inimese jaoks on oluline ennekõike maastikuline efekt, karjatamise tulemusel peaks taastuma ka näiteks Vilsandi küla merevaade.

Tõnu Talvi hinnangul on Vilsandi loodusväärtuste päästmiseks ja vaadete avamiseks kätte jõudnud viimane aeg. “Kõik hindavad Saaremaad vaate pärast, hõredate kadastike ja lahtiste randade pärast. Keegi ei mõtle selle peale, miks see Saaremaa kuvand selline on ja kuidas seda säilitada,” lausus Talvi, kelle sõnul tagatakse Saaremaale omase säilimine ikka maa hooldamise, mitte aga randade kruntideks jagamise ja täisehitamisega. Siinkohal tõi Tõnu Talvi eeskujuks Laidevahe ja Rahuste rannaniitude hooldajad.

Saaremaa Ökoküla AS esindaja Koit Kull on mõni aeg tagasi Oma Saarele rääkinud, et Vilsandil on hinnanguliselt umbes 400 ha karjatatavat rannaala, millele lisanduvad taastamist vajavad alad. Kogu Vilsandi saare kordategemiseks oleks tema sõnul vaja paar tuhat lammast, mille saarele toomine pole aga osa maaomanike vastuseisu tõttu mõeldav. “Alustame esialgu ühe sektoriga, aga vajadusel oleme võimelised oma lambakarja ka 2000-pealiseks kasvatama,” rääkis Kull, kelle sõnul on ettevõtte käsutuses Uus-Meremaa päritolu tipptehnoloogia, mis võimaldab lammastega kiiresti ühest kohast teise liikuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)