Viis aastat Iraagis olemist – selle hind dollarites ja mitte ainult

Käesoleva nädala kolmapäeval tähistas maailm Iraagi sõja alguse viiendat aastapäeva. Ühtlasi möödus aasta päevast, mil president Bush kuulutas pidulikult välja Iraagi nn uue strateegia. Lõppeval nädalal olid just need tähtpäevad maailma juhtivate ajalehtede tähelepanu all.

Iraagi sõda on nõudnud tuhandeid inimohvreid, Ameerika maksumaksjale on see maksma läinud juba enam kui pool triljonit dollarit.

Ajalehed väidavad: võimalik, et kõik see polegi veel fiasko, kuid üks on kindel – tegu on ebaõnnestunud projektiga nii Iraagi kui ka kogu Lähis-Ida regiooni jaoks.

Konservatiivne päevaleht The Washington Post kirjutas, et täna on Iraagi sõda enamiku ameeriklaste jaoks muutunud sündmuseks, mis üldse ei oleks tohtinud alata. Leht meenutab, et see sõda on hauda viinud tuhanded inimesed, riigikassale on see maksma läinud veidi enam kui pool triljonit dollarit.

Umbes aasta tagasi saabus armeekindral David H. Petraeus Iraaki, et võtta üle seal asuvate Ameerika vägede juhtimine.

Suursaadik Ryan C. Crocker hakkas juhtima Iraagis asuvat Ameerika diplomaatilist korpust, kuid sõjaväelased saatsid lisaks veel 30 000 sõdurit, et kaitsta asulaid ning aidata neid taastada. Kuid isegi USA administratsiooni esindajad möönavad, et vaatamata lootustele pole Iraagi nn uus strateegia siiski andnud soovitud tulemusi.

Mis aga puudutab sõltumatuid vaatlejaid, siis nemad hindavad läinud aasta jooksul tehtud edusamme paremal juhul habrasteks.

Need sammud on pöörduvad ja pole niivõrd tähtsad kui neile eelnenud kannatused. “Minu arvates teostab valitsus praegu Iraagis palju õigemat kurssi kui kunagi varem,” ütles ajalehele antud usutluses USA Rahuinstituudi (ingl k Institute of Peace) Iraagi ekspert Daniel P. Serwer. “Kuid tuleb arvesse võtta, et enne uue strateegia algust oli neli aastat ja just need aastad määravad praegu selle, mis Iraagis on võimalik ja mis võimatu.”

Iraagile pühendatud mahuka artikli lõpetab Washington Post ühe sotsioloogilise uuringu andmetega. Selle viis läbi ajaleht ise koostöös telekanaliga ABC News. Kõnealuse uuringu järgi on ligi kaks kolmandikku ameeriklastest seisukohal, et Iraagi sõda poleks üldsegi tohtinud alustada. Tõsi, 43% küsitletuist arvas, et USA valitsus on viimase aasta jooksul Iraagis mingit edu saavutanud, kuid 57% oli seisukohal, et selle sõja plussid ei vääri hinda, mida USA on selle eest maksnud ja tulevikus veel maksma peab.

Teine Ameerika ajaleht, mõjukas The New York Times fokusseerib oma tähelepanu Iraagi sõja rahalisele küljele. Lehes ilmus pikem artikkel pealkirja all “Iraagi sõja maksumust ei suudetud isegi ligilähedaselt ennustada”. Leht kirjutab: vahetult enne sõja algust prognoosis president Bushi administratsioon, et Saddam Husseini kukutamine, stabiilsuse taastamine ja uue valitsuse võimule upitamine läheb maksma umbes 50 kuni 60 miljardit dollarit. Viis aastat hiljem hindab Pentagon Iraagi sõja maksumuseks aga juba 600 miljardit dollarit ja kulutused aina kasvavad.

NYT kirjutab, et kulukat sõda Iraagis kasutavad oma huvides ära nii võimul olev valitsus kui ka selle oponendid. Nii näiteks tunnistas Valge Maja pressisekretär Dana M. Perino, et sõjalised kulutused Iraagis on osutunud suuremaiks, kui algselt plaaniti, kuid samas märkis: “Mitte üheski sellises arvutuses ei võeta arvesse seda, kui palju läheks maksma kaotus (st vägede väljatoomine – toim). Kui Al-Qaeda saab varjupaiga Iraagis, siis kasvab tõenäosus, et meie kodumaa pihta antakse peagi uus löök. Kuid selliste sündmuste hind pole meile teada.”

Iraaki minevast rahast räägivad aga palju ka demokraatide presidendikandidaadid Barack Obama ja Hillary Rodham Clinton. Nende väitel võiks seda raha parem riigi sees kulutada. Nii näiteks kuulutas missis Clinton selle nädala teisipäeval, et sõjalised kulutused on juba ületanud triljoni (Kes väitis, et poliitikutel on südametunnistus? – Toim) piiri.

“Sellest piisaks,” teatas ta, “et osutada meditsiinilist abi 47 miljonile ameeriklasele, kel puudub tervisekindlustus, sellest piisaks, et kindlustada kõik ameerika lapsed kvaliteetse lasteaiateenusega, et alatiseks lahendada korteriküsimus, et muuta kolledžid kättesaadavaiks kõigile soovijatele, et alandada kümnete miljonite keskklassi kuuluvate ameeriklaste maksukoormust.”

Viini juhtiv päevaleht Der Standard on seisukohal, et Iraagi sõja viiendal aastapäeval pole veel võimalik anda kogu sündmusele ühest hinnangut. Ajalehes ilmunud artikli autor Gudrun Harrer viitab sellele, et mõnes Iraagi piirkonnas, näiteks Basras, on olukord ilmselgelt halvenenud, kuid samas on ka midagi head. Hea puudutab eelkõige Põhja-Iraaki, kus elavad peamiselt kurdid. Artikli autori väitel on Iraagi põhjaosas majandusraskustest hoolimata märgata demokraatia- ja õigusriigi tekke tendentse.

Kuid üldiselt on Viini päevaleht oma hinnangutes väga euroopalikul positsioonil. Nimelt pole ajalehe arvates nn Iraagi projekti fiasko veel tabanud, küll on aga Iraagis ja kogu Lähis-Idas läbi kukkunud USA projekt. Siin annab Austria leht ilmselge üheselt mõistetava vihje – probleemi lahendamise peaks enda kätte võtma Euroopa Liit. Ent kuidas ja milliste vahenditega?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)