Martin Kivisoo peab hobusekasvatust mahepõllunduse osaks (13)

Martin Kivisoo peab hobusekasvatust mahepõllunduse osaks

 

Muhu muuseumi kunagine direktor Martin Kivisoo on talumehena teoks teinud oma unistused ja eesmärgid nii hobusekasvatuses kui ka huvilistele kodusaare tutvustamises ning nüüd ka 60-pealise Herefordi tõugu veisekarja pidamises.

Tihuse turismi- ja hobusekasvatustalu teavad mitte üksnes muhulased, vaid inimesed üle Eesti ja palju kaugemaltki. Suurte teadmistega ja hea vestlemisoskusega Tihuse peremeest Martin Kivisood tuntakse siin ja sealpool Suurt väina. Tihuse hobustega on ratsutanud soomlased, sakslased, rootslased, ameeriklased ja veel paljude rahvuste esindajad.

“Inimesed, kes meid külastavad, on huvitatud hooldatud ja tegusast Muhumaast. Kui meil õnnestub neile näidata Muhu saart, kus heinamaid niidetakse ja karjamaadel loomi karjatatakse, siis see ongi nähtus, mida vaatama tullakse. Karges ja harimata maad ei taha turist näha,” arutles Martin Kivisoo.

Tänavu on Tihusel sündinud 18 varssa, möödunud aastal nägi ilmavalgust 34, ülemöödunud aastal 32 ja kolm aastat tagasi ka 32 varssa. Suksusid on kokku 240.

Tihuse peremehel on külalistele välja pakkuda mitu marsruuti.

Kalessimatku on pikemaidki, ka selliseid, kus külalised saavad saarega tutvuda terve päeva. Pikaajalised kontaktid on Tihuse peremehel Helsingi ratsaspordiklubiga. Igal aastal käivad soomlased Muhumaad uudistamas. Saarele tehakse tiir peale kas ratsutades või kalessis ümbrust uudistades.

Muhulased tunnevad ka ise oma kodusaare vastu huvi. Martin Kivisoo korraldab noortele matku Muhumaa pühapaikadesse. “Huvi on suur. Meil on 74 muinaskultuuripaika,” rääkis Muhu aja- ja kodulugu uurinud majandusmees.

Humanitaaralalt majandusse

Martin Kivisoo peab end põliseks muhulaseks, kes maatööd teinud maast-madalast. Talumehe teadmistepagas ajaloost ja oma kodusaarest on aukartustäratav. Kes on Tihuse peremeest kuulnud Muhumaast rääkimas, on saanud sellest saarest täieliku ettekujutuse.

“Tänu minu humanitaarsele haridusele on meil õnnestunud luua sellised suhted, nagu praegu on. Vahest ongi minu esimene tööülesanne tegeleda suhtekorraldusega. Tänu sellele oleme saanud talule 70 protsendi ulatuses püsiklientuuri,” rääkis 240 hobuse omanik Martin Kivisoo.

Aasta tagasi kirjutas Maaleht, et ohustatud Eesti tõugu hobuseid kasvatav Martin Kivisoo pöördus õiguskantsleri pole, sest võib hobuste karja- ja heinamaast ilma jääda.

“Riigis on kaos,” tunnistas muhulane Martin Kivisoo mullu Maalehele, kui oli näha, et hobuste karjatamiseks hooldesse võetud riigimaad hakkavad käest libisema. Tookord läks siiski enam-vähem õnneks. Hobusekasvataja jäi ilma umbes kolmekümne hektari suurusest rohumaast. Nüüd võiks Martin Kivisoo samamoodi hüüda: “Riigis on kaos!”

Hobusekasvatust tahetakse mahemaaviljeluse alalt välja puksida
Eile oli Martin Kivisool taas suur mure südamel. “Esindame siin mahemaaviljelust, mille eesmärgiks on mürkidevaba tootmine. Põllumajandusministeerium on aga ette valmistamas eelnõud selle kohta, et hobused mahetootmisest välja lülitada. Põhjuseks peetakse seda, et hobune toodab ainult mahesõnnikut. Muide, ma olen hobusesõnnikut komposteerinud. Kuivatatult sobib seda nii nagu turvast turustada. Seda kaupa saaksid siis inimesed osta ja kodus võivad nad sellele näiteks mahetomatid kasvama panna,” rääkis Martin Kivisoo.

Talumehe sõnul on ministeeriumis leitud, et hobusekasvatajail on suurenenud nn mahehektarite arv, aga toodang pole kasvanud. “Seoses sellega on otsustatud hobused mahetootmisest välja lülitada. Euroopa Liidu seadused aga ei keela hobustel mahepõllunduses osaleda. See on tootmisviis. Ametnikud viitavad sellele, et Eestis ei ole hobuseliha söömise traditsiooni. Island aga müüb fileeritud hobuseliha väga edukalt Jaapanisse, kus see kõrge hinnaga kaubaks läheb,” teavitab Kivisoo.

Kui Eestis hobuseid enam mahetootmises ei aktsepteerita, siis ei saa talunikud suksusid ka mahetootmises kasutada. “Siis ma ei saa neile ka mahedalt vilja kasvatada, sest see läheb hoopis kallimaks. Võilaiul ei saa ma hobuseid koos herefordidega koos karjatada. See tähendab seda, et pean Võilaiule karjamaa-aedu hakkama vahele ehitama. Eraldi herefordide ja hobustega ei suuda ma seda maad korralikult karjatada, nii et niidurüdi pääseks oma pesast vette ja merest pessa tagasi. Kui lehmad ja hobused on koos, siis hobune sööb ära lehma rammutukad ja lehm sööb hobuse rammutukad. Nii saan ühtlaselt hooldatud maa. Edasine sõltub kõik Eesti riigi otsusest. Sellel aastal ma veel saan seal hobuseid ja veiseid koos pidada, sest sellekohane leping kehtib,” arutles põline maamees.

Tihuse peremees on vastavasisulise kirja kirjutanud ka põllumajandusministeeriumi kantslerile.

Vastuses väidab kantsler, et hobusekasvataja kasutuses oleva maa hektarite arv on suurenenud, aga toodang mitte. “Alguses peabki hektarite arv suurenema, sest maa tuleb korda panna. Maa peab hakkama ju vilja kandma. Söötis heinamaadel kasvasid ainult koerputked ja ohakad. Mitmeaastane hooldamine on tõrjunud need umbrohud ära ja me saame nendelt maadelt juba heina. … Ja veel üks näide. Kui hobuste heinamaalt läheb press edasi lehmade heinamaale, mis on mahepõllunduse ala, siis tuleb eeskirjade järgi traktor ja press enne üle pesta. Seaduse eiramine eeldab mahetoodangu litsentsist ilmajäämist,” informeeris talunik kehtestatud seadusesätteist.

Mahemaaviljelust tahab Tihuse peremees igal juhul jätkata. Hobuste väljalülitamine sellest valdkonnast teeb aga kogu edasise ettevõtmise keerukaks. “Karjamaid tuleb siis uuesti jagama hakata. Kuna rohumaid ei saa enam nii puhtaks, siis tuleb nende hooldamiseks lisajõudu rakendada, maid on vaja üle niita, et need PRIA nõuetega vastavusse viia,” teavitas Martin Kivisoo.

Kolm aastat tagasi kirjutas Maaleht, et riigi suurima Eesti tõugu hobuste farmi omaniku Martin Kivisoo liivakast on hobuste sinihall ehk hõbemust värvus – hobuse värvusgeneetika aretus.

Südamega oma tööd tegev vägev Muhumaa mees ei mõista ametnike asjaajamise sisu. “Maa tuleb korda panna! Ma peab hakkama vilja kandma!” – võtkem Martin Kivisoo sõnu ehtsa maamehe tarkusena.

Ohustatud Eesti tõugu hobustega askeldav metsavana välimusega Martin Kivisoo on oma hobukalessiga viinud sadu võõramaalasi haldjate riiki – Muhumaa muinaskultuuriretkele.

Loodame, et ta saab selliseid retki ette võtta veel sadu ja sadu kordi. Vahest vaadatakse valitsuseski avalama pilguga maaelu poole ja nähakse seal tegijaid mehi, kes on oma tööga tõestanud, et maal saab midagi ära teha, et maaelu saab edendada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 166 korda, sh täna 1)