20 aastat hiljem – märts 1988

Esimesel kevadkuul tehti veel kokkuvõtteid eelmise aasta töösaavutustest. Tunnustuseks jagati iga masti punalippe ja muid preemiaid. Üleliidulise sotsialistliku võistluse ühe võitjana tunnistati rändpunalipu vääriliseks kogu Kingissepa rajoon. Ka Kaarma kolhoos sai üleliidulise rändpunalipu, lisaks kanti kolhoosi nimi autahvlile rahvamajandussaavutuste näitusel Moskvas.

Vabariiklik rändpunalipp anti üle Saaremaa Liha- ja Piimatootmiskoondisele; rajooni majanditevahelise sotsialistliku võistluse võitjana partei rajoonikomitee ja rajooni täitevkomitee aukirja saanud Lümanda sovhoos esitati aga autasustamiseks ka Läti NSV Talsi rajooni partei- ja täitevkomitee rändpunalipuga.

Üle loetud sai ka rahvas – 1. jaanuaril 1988 elas Kingissepa rajoonis 39 700 inimest, aastaga oli rahvaarv kasvanud 371 võrra.

Agrotööstuskoondise esimees Prits Liblik ja tema asetäitjad Hans Torn, Ants Kallus ja Jüri Saar selgitasid ajalehes, et küllust veel oodata ei ole, kuid rajooni lihamüügi turufond kasvab võrreldes mullusega 152 tonni võrra ja tuleb 2186 tonni, muidugi juhul kui täidetakse riiklik ülesanne – toota 7475 tonni liha tapakaalus.

Partei rajoonikomitee pleenumil olid arutusel transpordiprobleemid, rajooni rahvasaadikute nõukogu arutas kapitaalehituse ja -remondi olukorda ning linna rahvasaadikute nõukogu istungjärgu põhiküsimus oli linnaelanike toitlustamine suveperioodil.

Saaremaa reisi- ja ekskursioonibüroo pakkus saarlastele 84-rublaseid viiepäevaseid rongireise Moskvasse, komsomoli rajoonikomitee aga agiteeris noori astuma Venemaal Amuuri ja Magadani oblastis ning Primorje krais ja Karjala ANSV-s asuvatele üleliidulistele löökehitustele suunatavatesse rühmadesse.

Kuigi lume vähesuse tõttu olid ära jäänud nii Tartu kui ka Saaremaa suusamaraton, jätkus nüüd lund ja jääd niipalju, et Orissaares sai toimuda V maraton, Ürus talvine mitmevõistlus ja Laimjalas talikross, matkaklubi sai teha suusamatka Vahasele, kalamehed pidada Taalikul rajooni meistrivõistlused jääaluses kalapüügis, linnalapsed aga võistelda viguruisutamises ja suusatamises.

2.03 – Alanud 25. teatrikuu puhul Saaremaal esinenud ENSV Riikliku Nukuteatri trupp käis külas ka Saare KEK-i noorukesel nukunäiteringil.

3.03 – EELK peapiiskop Kuno Pajula viibis Ruhnu kiriku taasavamisel.

6.03 – Saaremaa Muinsuskaitse Selts kuulas Kuressaare linnuses ajaloolase Hannes Valteri loengut “Sõjategevus Eestis 1918.–1920. aastal”.

12.03 – Koolinoorte ülerajoonilise poliitlaulu konkursi võitis Kingissepa I Keskkooli kammerkoor, kõnevõistluse võitjad vanemas astmes olid Maia Nõukas (Leisi KK), Erich Teigamägi (Kingissepa I KK) ja Liis Pallas (Orissaare KK).

12. ja 13.03 – Rajooni kultuurimajas toimusid Saaremaa aianduspäevad, kuhu esimesel päeval pääses ainult aiandusseltsi liikmepiletiga.

19.03 – Eesti meistrivõistlustel sisekergejõustikus tuli Tallinnas Miilitsa Erikeskkoolis õppiv Tagavere noormees Kalle Laanet Eesti meistriks kolmikhüppes tulemusega 15.21.

22.–24.03 Kingissepa 2. keskkoolis toimusid 7. diskopäevad videobaari ning külalisesinejatega Tartust ja Keilast.

23.–24.03 – Pöide sovhoosi Oti suurfarmis peetud rajooni lüpsivõistluse võitis Lemme Heinleht Sõrve sovhoosist, koolinoortest oli parim Orissaare Keskkooli 11. klassi õpilane Liliana Miller.

26.03 – Kingissepas avati pidulikult Viktor Kingissepa ausammas ja memoriaalmuuseum. Sidesõlmes sai tunni aja jooksul kirju tembeldada Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäeva eritempliga, müügil olid ka vastavad juubeliümbrikud. Rajooni kultuurimajas toimus pidulik koosolek ja kontsert, kinos Oktoober näidati aga Kaljo Kiisa filmi “Saja aasta pärast mais” Viktor Kingissepa elu kolmest viimasest päevast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 100 korda, sh täna 1)