Lugeja kiri

Saan juulikuus 60-aastaseks, sellest pea 30 aastat olen haigustega võidelnud. Mul on probleeme südamega, kõrge vererõhk kimbutab, sellele lisandub veel suhkruhaigus, mis nõuab igapäevaselt palju tähelepanu ja jõudu.

Praegu elan Kõljala vallas, kuigi ise olen sündinud Vormsi saarel ja pea terve elu elanud Harjumaal.

Otsustasime eelmisel aastal abikaasaga Saaremaale kolida. Siin on rahulikum elutempo ja üldse, Saaremaa on hea koht elamiseks. Alguses ikka kahtlesin selles otsuses, et kuidas ma saan maha jätta oma mandril asuvad perearstid, kes teavad minu haiguslugusid vist juba unepealt. Aga õnneks ei ole ma kordagi pidanud kahetsema, et oma arste vahetasin ja siia kolisin. Alguses käisin ikka mandril oma arstide juures, hiljem otsustasin kohalikke arste külastada. Ja oh imet – siin on nii uskumatud arstid. Aga palju neid tegelikult kiidetakse?

Kui ma esimest korda arsti juurde läksin, ei saanud ma õigupoolest aru, kas tulin sõbranna või arsti juurde. Minu juurde tuli õde Maie, hakkas kohe tegutsema ja aitama: mõõtis vererõhku, võttis vereproovi, täitis kõik vajalikud paberid. Imestasin, et ise ei pea midagi nõudma, kõik tehakse ära.

Kui ma arst Mari Sootsi juurde sain, siis oli ta mulle toeks, selgitas ja julgustas. Ta ütles, et mõistab minu muresid ja saab aru, et olukord on keeruline. Ja arvas, et koos saame haigustele vastu. Selline suhtumine ja kõnelemine oli üllatav, keegi polnud mind veel niimoodi kohelnud.

Leian, et arstid Mari Soots, Maie Saar, Virge Nemvalts on väärt kiitust. Tunnen, et need inimesed tahavad mind aidata. Mul on Saaremaa arstidest väga head muljed. Tallinnas on nii meeletud järjekorrad, aga siin on hoopis teistmoodi.

Kui palju inimesed arste kiidavad? Väga vähe. Aga inimene ei õpiks muidu arstiks, kui ta ei tahaks inimesi aidata.

Aili Varbe

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 8 korda, sh täna 1)