Mälestati märtsiküüditamise ohvreid (1)

Mälestati märtsiküüditamise ohvreid

 

Eile mälestati Kudjape kalmistul märtsiküüditamise ohvreid. Hardushetkel osales paarkümmend peamiselt eakamat inimest, keda ennastki oli kurb saatus 59 aastat tagasi Siberi teele viinud.

“Minu lapsepõlve mälestused on seotud Siberiga,” sõnas Memento Saaremaa ühingu juhataja Rein Väli. Teda viidi pikale süngele teekonnale vaid 6-aastasena. Kunagine kooliõpetaja Urve Kirss märkis, et Saare maakonnas langes küüditamise ohvriks 26 kuni kaheaastast last ning 78 eakat inimest. “Kas keegi on kokku lugenud neid tundmatuid haudu, mis asuvad 4000-kilomeetri pikkuse Siberi-magistraali kõrval?” küsis Kirss.

Saare maasekretär Andrus Lulla tõi oma sõnavõtus välja hiljutise Poola ja Eesti presidendi ühispöördumise, milles sisaldub ettepanek luua rahvusvaheline komisjon, et uurida kommunismi kuritegusid Euroopas.

“Me kutsume Euroopa valitsusi läbi rääkima niisuguse komisjoni loomiseks ning selle töö korraldamiseks vajalike õigusaktide üle. Me loodame, et Euroopa riigid – nii need riigid, kes on kannatanud, kui ka need, kes suutsid jääda demokraatlikuks –, osalevad selles tähtsas püüdluses seada jalule moraalne õigus ja õiglus. Vaid nii suudame parandada haavad, mis meid veel tänagi üksteisest lahutavad,” seisab pöördumises, milles muuhulgas on öeldud ka, et ajaloolaste arvestuste kohaselt on kommunistlike režiimide valitsuse all hukkunud 100 miljonit inimest ja et kommunism määras 120 miljoni praeguse Euroopa Liidu kodaniku elu ja saatuse. “Vaid vähesed – kui üldse keegi – neist, kes peaksid vastutust kandma, on jõudnud kohtu ette,” tõdesid presidendid.

Kudjapelt sõideti Jaagarahule, kust pikad teekonnad omal ajal alguse said. Pärast istuti aga ühises kohvilauas, et olla koos oma mõtte- ja saatusekaaslastega.

Kapo uurija uuris Saaremaa küüditamisi

Ka mujal Eestis mälestati märtsiküüditamise ohvreid. Tartu linnamuuseumis oli võimalik kuulata kaitsepolitsei uurija Andres Kahari ettekannet “1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamine”, mille Kahar pidas oma bakalaureusetöö põhjal ja milles oli küüditamise ettevalmistamisest toodud näiteid just julgeoleku Saaremaa osakonna näitel.

Ajalookirjanduses on märtsiküüditamise masinavärgist kõneldes seni käsitletud peamiselt küüditamisoperatsiooni “Priboi” teist poolt: küüditatute saatust pealelaadimispunktidesse saabumise hetkest kuni jõudmiseni neile määratud asumispiirkonda. Kahari uurimus räägib aga küüdiatamise ettevalmistamisest.

Kahari sõnul oli küüditamine suhteliselt plaanimajanduslik – inimesi viidi minema vastavalt etteantud arvule. Uurija lükkas ümber müüdi, nagu olnuks küüditajatele suureks “abiks” pealekaebajaist naabrid. “Naabrid ei saanudki koputada, sest julgeolek võttis oma arhiividest ja toimikutest nimekirja kokku,” ütles Kahar, kelle sõnul said kohalikud inimesed toimuvast teada alles siis, kui küüditamine pihta hakkas.

Saaremaa-teema läbis Kahari uurimistööd seetõttu, et sellest on mälestuste ja tunnistuste näol olemas kõige rohkem allikaid ning toimunud on ka kohtuprotsessid küüditajate üle. Kaharil endal sidemed Saaremaaga puuduvad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)