Pärnu kuurordil on juubel – tulge meile külla!

Pärnu kuurordil on juubel – tulge meile külla!

 

Kui kaua on Pärnu olnud kuurort, see oleks päris hea miljonimängu küsimus. Mitmed tuttavad, kellele selle küsimuse eelmisel aastal esitasin, pakkusid valdavalt kuurordi vanuseks 50–80 aastat. Õige number oleks aga 170, sest just tänavu tähistab Pärnu kuurortlinnana oma 170. juubelit.

Mitte üksnes edevusest, vaid soovist juubeli kättejõudmisel ajalukku süüvida, oleme kuulutanud 2008. aasta Pärnus kuurordi juubeliaastaks. Eks me võta ette ikka neidsamu asju, mida viimastelgi aastatel, kuid teeme seda veidi teadlikumalt ja suunatult. Tahame oma ajalugu ise üle korrata ja ka teiste eestimaalastega jagada.

Näitus “Pärnu – kindluslinnast kuurordiks. Pärnu kuurort 170” on üks esimesi võimalusi vaadata tagasi kuurortlinna ajalukku. 28. märtsil avatakse Pärnu näitus Kuressaare kultuurikeskuses. Hiljem liigub näitus edasi ka mujale Eestisse.

Mida teavad meile Pärnu ajaloost rääkida ürikud? Aga seda, et Eesti tuntuimale merekuurordile Pärnule pandi alus 1838. aastal, mil rajati esimene supelasutus ning avastati ja põhjendati teaduslikult Pärnu lahevee ravitoimet. Kuurordiks kujunemise üheks oluliseks eelduseks oli ka haruldaselt soodus geograafiline asend – liivapõhjaga mereranna vahetu lähedus ja lõunasse avatud merelahe kallas.

1939. aastal, kui hooajal ravi ja kosutust leidnute arv ulatus kaheksa tuhandeni, tähistati juba Pärnu kui Läänemere tuntuima kuurordi 100. juubelit. Tänaseks päevaks on Pärnus välja kujunenud aastaringselt toimiv looduslikel vahenditel põhinev kõrgetasemeline ravi- ja puhkusekuurort, kus siinsed spaad ja taastusravikeskused teenindavad aasta jooksul ligi 100 000 klienti.

Viimastel aastatel on Pärnu vastu huvi tõusnud paljudel välisturistidel ja ka eestlastes. Lisaks spaadele armastavad eesti inimesed Pärnu randa, mille ümbrus on Nõukogude ajaga võrreldes tundmatuseni muutunud. Kes on käinud, need on kiitnud. Meie supelranda külastab igal suvel üle 200 000 inimese.

Saaremaa on nagu Pärnugi armastatud puhkusekoht. Erinev on vahest see, et kui Saaremaale tullakse otsima rahu ja vaikust kadakate vahel, siis Pärnusse tullakse elama aktiivset, isegi lärmakat sotsiaalset elu. Aga meri, mis meid ühendab, on sama.

Pärnu linnapeana tahaksin kutsuda kõiki naabreid, kõiki saarlasi sel aastal Pärnusse. Tulge, nautige vana ja kogenud kuurortlinna tänaseid võlusid ja viige endaga kaasa senisest rohkem ajalootundmist. Mis täpselt ja kunas juubeliaastal erilist plaanis on, saate teada Pärnu linna kodulehelt: www.parnu.ee .

Mart Viisitamm,
Pärnu linnapea

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)