Viis müüti säästmisest (4)

Viis müüti säästmisest

 

Eesti Panga statistika kohaselt on Eesti inimeste hoiused pankades kasvanud viimase viie aastaga umbes 2,5 korda. Kasv on olnud suur, kuid siiski aeglasem, kui majanduse asjatundjad soovitaksid. Uurisime potentsiaalsete hoiustajate käest põhjusi, miks nad on seni säästmisest loobunud. Vastustest joonistusid selgelt välja viis üldlevinud teesi, mis paraku ei vasta paljuski tõele. Säästmisest teatakse üllatavalt vähe.

1. Minu säästud on nii väikesed, et nende investeerimine on mõttetu.
Nagu iga suurema ettevõtmise nii ka säästmise puhul tuleb kuskilt otsast alustada, sest vaid unistades oma unistusi teoks ei tee. Oluline on hoida ootused realistlikud ja võimalused kainelt läbi kalkuleerida. Säästmisega ei saa rikkaks, kuid säästud annavad turvatunde. Säästmine on suurema osa inimeste jaoks suhtumise ja enesedistsipliini küsimus.

Statistikaameti andmetel ulatus möödunud aasta viimases kvartalis Saaremaa keskmine palk 10 947 kroonini, olles viimase aastaga kasvanud kogunisti 29 protsenti. Palganumber pole ülemäära suur, kuid praktika näitab, et järjest rohkem peresid suudab siiski soovi korral oma igakuisest sissetulekust veidi kõrvale panna.

2. Säästmine ei tasu ära, sest inflatsioon sööb säästud.
Veebruarikuu inflatsioon oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11,3 protsenti, jaanuaris ulatus sama näitaja 11 protsendini. Need on väga suured numbrid. Aga kiire inflatsioon ei kesta igavesti.

Viimaste majanduseprognooside kohaselt on tänavu Eestis oodata keskmiselt 7,6-protsendilist tarbijahinnaindeksi kasvu, tuleva aasta inflatsiooniks oodatakse juba 4,0 protsenti. Kõik märgid näitavad, et alanud aasta esimesed kuud saavadki olema Eesti lähiaastate ajaloos inflatsiooni kõrgpunkt. Osaliselt on see riigi teadliku valiku tulemus – otsustati ju mitmed inflatsiooni kergitavad paratamatud hinnatõusud ühekorraga selle aasta jaanuaris ellu viia, et hiljem inflatsiooni ohjeldada. Kui siia kõrvale tuua näiteks tähtajalise hoiuse intressid, siis võib näha, et üsna pea muutub säästmine inflatsioonist tulusamaks.

Ratsionaalne lahendus pole ju ka oma säästud täna ära tarbida, sest samuti kui inflatsioon vähendab raha ostujõudu, väheneb ostetud auto, teleri või pesumasina väärtus. Säästetud rahasumma on aga ka aasta pärast reaalselt olemas.

3. Sääste investeerides võin kaotada kogu oma raha.
See on osaliselt tõsi, sest kindlasti tuleks enne investeerimist hoolikalt kaaluda investeeringuga kaasnevaid riske. Esimesena tuleks uurida, kas raha vastuvõttev firma on ikka usaldusväärne. Kui panka paigutatud tähtajaliste hoiuste puhul on riiklikult tagatud raha säilimine kuni 313 000 krooni piires, siis muude ettevõtete ja rahapaigutuste puhul selline garantii puudub.

Teiseks tuleb mõelda, kui suurt riski ollakse valmis võtma ehk kas investeerida väärtpaberitesse või jääda tähtajalise hoiuse juurde. Väärtpaberitesse investeerimisel tuleks arvestada, et teatud perioodi jooksul võib nende väärtus ka langeda. Näiteks alates eelmisest sügisest on oma raha väärtpaberitesse paigutanud investorid tublisti kaotanud (samal ajal on tähtajalised hoiused aga turvaliselt kasvanud).

Konservatiivsemate väärtpaberiportfellide keskmine aastane tootlus jääb suurusjärku 6–8 protsenti. Täna pakuvad Eesti pangad juba tähtajalist hoiust kuni 8-protsendilise aastaintressiga, lisaks on hoius turvaline ja teenitud intressid tulumaksuvabad. Hoius on ka lihtne ja igaühe jaoks läbipaistev.

4. Täna on juba hilja säästmisega alustada.
Ilmselt oleme kõik kuulnud investeerimise põhimõtet: heal ajal säästa halbade aegade tarbeks. Kuna Eesti majanduses on ülikiire kasvu pillerkaar läbi ja maad võtnud pessimistlikumad meeleolud, siis arvavad ka potentsiaalsed säästjad sageli, et on säästmisega hiljaks jäänud. See pole kindlasti tõsi. Eesti majanduskasv on jätkuvalt tasemel, mida arenenud riikides peetakse igati korralikuks kasvuks. Maailma finantsturgude ärevad ajad on küll kahandanud aktsiahindade väärtust ja aktsiainvesteeringute atraktiivsust, kuid on teisalt kergitanud hoiuste intresse.

5. Tarbimine teeb õnnelikuks, säästmine tekitab stressi.
Säästmist ei tasu ise mõelda enda jaoks ebameeldivaks. Dogma, et tarbimine on pahe ja tark inimene selle asemel hoopis säästab, tekitab paljude jaoks mõttetuid pingeid. Inimene, kes pole veel säästmisega alustanud, tunneb end sageli otsekui teisejärgulisena. Tahan kõigile südamele panna, et ärge tekitage endale selliseid pingeid. Nii tarbimine kui ka säästmine on igati loomulikud majandussüsteemi osad.

Liigse tarbimise eest hoiatada on väga popp. Mõnede hoiatajate silmis on paheks muutunud juba ka tarbimine tervikuna. Soovitan selles osas siiski säilitada kriitilise mõtlemise. Hoiatusi mitte tarbida liigselt tuleb võtta tõsiselt, kuid tarbimine tervikuna on kindlasti vajalik, kuna see elavdab majandust. Meie ostetavad kaubad annavad tööd paljudele inimestele nii Eestis kui ka mujal maailmas. Tarbides on võimalik teoks teha oma unistusi. Samuti ei tekita säästmine stressi – säästud pangakontol või hoiusena annavad nende omanikule hoopis täiendava meelerahu.

Tähtajalised hoiused

• Tähtajaliste hoiuste võimaluste kohta leiab ülevaatliku info portaalist www.intress.ee ja pankade kodulehekülgedelt või infotelefonidelt.

• Tähtajaliste hoiuste intressid ulatuvad Eesti pankades täna kuni 8 protsendini aastas.

• Hoiuse avamine on lihtne ja turvaline, hoiuse intress aga tulumaksuvaba.

• Eesti kommertspankade tähtajalised hoiused on 313 000 krooni ulatuses riiklikult tagatud läbi tagatisfondi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)