Sotsiaaltöö puudutab igaüht (3)

Sotsiaaltöö puudutab igaüht

 

Selline on täna, 27. märtsil tähistatava esimese eesti sotsiaaltöötajate päeva moto, millega soovitakse märku anda, et sotsiaaltöö on meile igapäevaselt tunduvalt lähemal, kui esialgu tundub. Sotsiaaltöötajate päev on kõigi nende inimeste päev, kes selles valdkonnas töötavad, olgu nad siis lastekaitse-, hooldus- või mõne muu kitsama eriala töötajad.

Eesti sotsiaaltöötajate päevale pühendatud pidulik üleriigiline üritus toimub täna Paide kultuurikeskuses, kus antakse teatrietendus ja tunnustatakse sotsiaalalal oma elutöö teinud inimesi.

Ürituse korraldaja, Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon ESTA asutati 2004. aastal vabatahtliku ühendusena, mis sotsiaaltööd tegevate ja sotsiaaltööd väärtustavate inimeste ning sel alal tegutsevate mittetulundusühingute ühendamise kaudu on eesmärgiks võtnud sotsiaalse heaolu, sotsiaaltöö ja sotsiaaltöö kultuuri edendamise ning sotsiaalpoliitika kujundamise, olles ka oma liikmete kutsealaste huvide esindaja ja kaitsja.

Välja selgitamaks sotsiaaltöötajate arvamust oma ametipäeva tähistamise kohta Eestis, viis ESTA 2007. a sügisel valdkonna töötajate hulgas läbi küsitluse ning selgus, et suurem osa vastanutest soovis edaspidi tähistada Eesti sotsiaaltöötajate päeva 27. märtsil.

Sotsiaaltöötajate päeva tähistamine Eestis on täiesti uue traditsiooni algus. Eeskujuks otsustati võtta Rahvusvahelise Sotsiaaltöötajate Föderatsiooni (IFSW) tähtpäev ehk iga aasta novembri teine teisipäev. Paraku sattus see aga igal aastal eri kuupäevale. Seetõttu korraldas IFSW 2007. aastal esmakordselt ülemaailmse sotsiaaltöö päeva 27. märtsil ja sellega ühinesid sotsiaaltöötajad kõigis maailmajagudes.

Tänavu aga tähistab IFSW sotsiaaltöö päeva 15. aprillil. Millisel kuupäeval tähistatakse ülemaailmset sotsiaaltöö päeva järgmisel aastal, pole veel teada, kuna IFSW-l jätkuvad ÜRO-ga läbirääkimised sotsiaaltöö päeva tunnustamise suhtes.

Sotsiaaltöö kui elukutse tekkis koos muutustega ühiskonnas ja kuigi algselt tähendas sotsiaaltöö kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete materiaalset abistamist, on selle tegevuse haardeulatus siiski palju laiem. Tõenäoliselt kasutab iga inimene oma elu jooksul mõnd sotsiaaltöö teenust, olgu siis tegemist lapsehoiuteenusega, hoolduse korraldamisega eakatele vanematele või laste probleemidega. See on siiski äärmiselt väike osa sotsiaaltööst.

Tänaseks on põhimõtteliselt muutunud varasem levinud seisukoht, et sotsiaaltöö, see on imelihtne ja töö sisu seisneb toetuste maksmises.

Sotsiaaltöö olemus ei seisne ammu enam tulutus võitlemises sotsiaalprobleemide tagajärgedega. Tänase ühiskonna sotsiaaltöö ülesandeks on tekkivate ohutegurite õigeaegne märkamine, neile tähelepanu juhtimine ja ennetavate lahenduste otsimine.

Sotsiaalhoolekande seadusega on valdkonna ees seisvad ülesanded pandud suures osas just omavalitsuste sotsiaalüksuste ja neis töötavate sotsiaaltöötajate õlgadele. Seetõttu on sotsiaaltöötaja kui oma elukutse esindaja asend ühiskonnas muutunud oluliselt tähtsamaks. Põhjamaades näiteks on kinnistunud arvamus, et sotsiaaltöötajaid peaks ühiskonnas olema ligikaudu sama palju kui arste.

Sotsiaalsete ohtude tasakaalustamine ja elanikkonna teadliku käitumise kujundamine saab toimuda siiski vaid läbi valdkondadevahelise koostöö. Parema elukvaliteedi nimel tuleb pingutada kogu ühiskonnal.
Professionaalse sotsiaaltöö lähtekohaks on inimõigused ja nende tagamine. See on keerukas ja aeganõudev tegevus iseäranis siis, kui inimesed ei tea oma õigusi või ei suuda ise nende eest seista.

Töö iseloom eeldab sotsiaaltöötajalt otsuste langetamiseks eelkõige laialdasi erialaseid teadmisi, head olude ja seaduste tundmist, planeerimisoskust, oskust vaadelda inimest ja keskkonda tervikuna ning orienteeruda nendes institutsioonides, mis mõjutavad inimese tegevust ja toimetulekut. Sotsiaalvaldkond on tihedasti läbi põimunud peaaegu kõikide inimeste heaolu ja käekäiguga seotud eluvaldkondadega, isegi majanduspoliitikat ei ole võimalik teha nii, et see ei mõjutaks sotsiaalpoliitikat ja vastupidi.

Kogukonna elanike elukvaliteedi parandamise üheks võtmeks on omavalitsuse erinevate valdkondade spetsialistide ja poliitikute omavaheline koostöö. Selle õnnestumine sõltub vastavate isikute koostöösoovi, panuse ja teadmiste kogusummast tagamaks oma piirkonna elanikele sotsiaalset turvalisust igal nende elukaare etapil.

Loomulikult on sotsiaaltöö võimalused piiritletud ühiskonna võimalustega ja sotsiaalpoliitika prioriteetidega. Seetõttu teeb targasti see omavalitsus, kes prioriteetide seadmisel usaldab oma sotsiaaltöö spetsialiste, kuulab nende sõnumit elust enesest ja võtab arvesse ettepanekud.

Ei saa alahinnata sotsiaaltöötaja rolli riigi ja koduomavalitsuse maine kujundajana. Oma tegevuses ja suhetes vahendab ta neid hoiakuid, väärtushinnanguid ja usaldust, mis omavalitsuses elanikkonna suhtes kehtivad ja au sees on. Ta on puhvriks omavalitsuse ja elaniku vahel, et tasakaalustada mõlema poole õigused ja kohustused, vabadus ja vastutus.

Saare maakonna omavalitsustes ja sotsiaalasutustes töötab palju tublisid sotsiaaltöötajaid, kes päev päeva järel püüavad oma tegevusega kindlustada kodupiirkonna elanikele sotsiaalset kindlustunnet neile vajaliku abi planeerimise ja osutamisega.

Sotsiaaltöötaja oma igapäevategevuses ei saa olla lendsalga liige, kes pidevas liikumises olles abi osutab ja kellel on töötulemused alati ette näidata. Tööaeg, mis pühendatakse inimesega vestlemisele ja tema
ärakuulamisele, samuti mõttetöö ja emotsioonid, mis paratamatult koju kaasa kipuvad tulema, kuuluvad vältimatu osana tema töö juurde.

Tema tööalase professionaalsuse pagasisse, mida jagada, kuuluvad isiklik vaimne ja füüsiline ressurss, samuti inimväärikuse tunnustamise põhimõtete – objektiivsuse, õigluse, aususe ja isikliku vastutuse – järgimine. Sotsiaaltöötaja peamiseks eesmärgiks on mõjutada oma tegevuse kaudu inimese suhtumisi ja hoiakuid.

Teda huvitab alati see pool, mis puudutab inimeses peituvaid tugevaid külgi ja võimalusi ennast ja oma perekonda ise aidata. Tulemuslikkus selles töös saavutatakse mitte alati läbi konkreetse teenuse või rahalise toe. Vahel on sotsiaaltöötaja just see ainuke hing, kellega rääkida, oma hirme või rõõme jagada, kellele loota ja keda usaldada.

Sotsiaaltöötaja amet pakub võimaluse olla Eesti ja Saare maakonna elu kujundaja ja selles on rohkem väljakutseid kui mistahes teisel elualal. Selle kvaliteet ei ole kaugeltki veel täiuslik, kuid inimesed, kes selles süsteemis töötavad, etendavad olulist osa selle kujutelma täitumises, millisena me Saare maakonna sotsiaalhoolekannet tervikuna vajame.

Sotsiaaltöö tegemisest saadud tulusid ja sotsiaaltöötaja isiklikku panust kogukonna elanike elukvaliteedi parandamisel on mõõdikutega raske hinnata, kuid tegematajätmisest tulenevad kahjud on palju raskemad ning kokkuvõttes ressursikulukamad.

27. märtsil, Eesti sotsiaaltöötajate päeval, soovime, et suudaksime ühiskonnas senisest rohkem väärtustada sotsiaaltööd ja sotsiaaltöö tegijaid, et sotsiaaltöö muutuks prestiižsemaks.

Täname ühtlasi kõiki neid institutsioone ja isikuid, kes on üles näidanud valmisolekut koostööks sotsiaalvaldkonna esindajatega ja kelle toetav tegevus on parandanud klientide elukäiku ja mõjutanud sotsiaalse heaolu taset ning sotsiaaltöö mainet ühiskonnas.

Meie tänu sellel tähtpäeval kuulub kõikidele sotsiaalala töötajatele. Just nemad, olles truud oma emotsionaalselt pingelisele erialale, teevad seda vajalikku ja ühiskonna lugupidamist väärivat tööd, mille üle nad võivad õigusega uhkust tunda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 454 korda, sh täna 1)