Ära hõiska enne õhtut!

Ära hõiska enne õhtut!

 

Kevad on käes ja pühad peetud. Usinas kevadeootuses unustasime vanasõna “Ega tali taeva jää”. Nojah, eks kõik tuleb omal ajal või siis natuke hiljem. Tundub, et enne jaani kavatseb ilmataat meile saamata lume ja tulemata talve niimoodi jupi kaupa ikka kätte toimetada.

Külmakraadid kannatame ära ja lumepuru sulab ilmasoojaga, aga muret teeb hoopis muu. Tarvitseb mul vaid muule ilmale muretust ja rahulikust elust Abrukal kuulutada, kui koguneb kuhjana sündmusi, mis murepilved taevalaotusele kokku toob. Ma pole küll eriline kergeusklik tüüp, aga vanasõnu peaks ikka järgima, siis ei kutsuks enesele ega teistelegi jama kaela. Võtame või sellise: “Ära hõiska enne õhtut!”

Linna bussiliiklus teeb Abruka rahvale muret

Nüüd on kuri käes ja jama majas. Tuleb välja, et kuuldused meie muretust ja ilusast elust siin Abruka saarel on jõudnud ka igat masti asjameeste kõrvu. Ikka nende, kelle mureks on rahva heaolu eest hoolitsemine ja elujärje parandamine. Võib oletada, et kellegi meelest olen rääkinud Abruka rahva rikkaks ja jõukaks. Kohe nii heal järjel olevaks, et ühiskonna keskklassi hüvedega pole meil enam mingit pistmist. Olgu selleks siis või ühistransport.

Elad ja oled siin Abruka saarel ja arvad, et suure maailma asjad sinusse ei puutu. Olgu kas või siin samas kõrval, Saaremaal toimuv. Kellelegi pole saladus üleriigiline kemplemine bussiliikluse ümber.

Seni arvasime end Abrukal turvaliselt tundvat ja lihtinimese muredesse suurel maal suhtusime pehmelt väljendudes külma kõhuga. Seda seni, kuni 7. märtsi Meie Maa ilmutas Harjumaa Liinide ja Saare maavalitsuse vahel sõlmitud liinilepingu tulemusena muutunud linnaliinibusside uued sõidugraafikud.

Pealiskaudsel silmitsemisel tundub asi igati mõistetav olevat. Kui raha napib, tuleb kusagilt kokku hoida. Bussid sõidavad hommikul, lõunal ja õhtul, kõik oleks nagu korras. Aga asjal on tõsine konks küljes, vähemalt meie, Abruka inimeste jaoks. Siiani on Abruka liinilaeva Heili sõidugraafikut sätitud linnaliinibusside sõiduplaani arvestades.

Nüüd aga haigutab sellel ajal, kui Abruka laev Roomassaarde jõuab, linnaliinibusside sõiduplaanis tühimik kauni nimega “vaheaeg”. Sama terminit kasutatakse ka selle koha peal, kus siiani seisis päevase bussi väljumise aeg, millega Abruka rahvas Roomassaarde sai, et laevaga koju sõita.

Kui nüüd võimalusel kasutada ühistransportteenust, mis enamikule Abruka vanuritele-pensionäridele taskukohane, siis on lahkelt võtta mitu võimalust:

1. hommikune reis Roomassaarest Abrukale väljub kella 7 paiku;

2. Abruka reis Roomasaarest väljub küll reisijate jaoks normaalsel ajal, aga sel juhul jääb linnareisiks aega täpse arvestusega 1 tund ja 2 minutit (kahe päevase bussiliini vaheline intervall) ja linnas ajad asju siis, kui linnamees lõunat peab;

3. jõuad koju alles õhtul kella 6–7 paiku.

Kui nüüd aus olla, siis võimalikest pakutavatest variantidest ei sobi Abruka pensionäridele ega ka noorematele arusaadavatel põhjustel ükski kolmest. Regulaarseks taksosõiduks ka raha napib. Autot osta iga memm ei jõua ja kui jõuakski, ega siis autoga juhti kaasa saa.

Jääb üle riigi poolt seadustatud sunnismaisus või kuidas seda olukorda nimetama peaks. Kui pöördusin selgituste saamiseks Harjumaa Liinide Saaremaa osakonna poole, sain juhataja Aavo Koppelilt ammendava vastuse: “Nende poolt pakutavale võimalikule lahendusele andsid omapoolse heakskiidu Saare maavalitsus, Kuressaare linnavalitsus ja Kaarma vallavalitsus.” Nii et J.O.K.K. ehk juriidiliselt on kõik korrektne.

Poleks uskunud, et siin Abrukal tuleb nii tavaliste asjade puhul nagu linnas käik sellist kurikuulsat terminit kasutada. Mis muud kui tuleb tegutsema hakata. Igaks juhuks hoiatan ka Saaremaa autojuhte, kes te Kuressaare–Roomassaare liinil kurseerite. TÄHELEPANU-TÄHELEPANU! Kui märkate teepervel seltskonda 70–80-aastasi vanaprouasid ja vanahärrasid jalgratastega vänderdavat, siis teadke – see pole mingi velotuur!

Olge tähelepanelikud ja hoidke distantsi, need on Abruka inimesed, kes oma igapäevase toidukraami järele tüürivad, marsruudiks Roomassaare–Kuressaare– Roomassaare. Sest riigi raha tuleb kõigil kokku hoida ja rihma pingutada, ikka ühise eesmärgi nimel, ikka üheskoos.

Kust need rahvasaadikud siis palgatõusuks muidu raha saavad, kui rahvas kokku ei hoia. Maavanemat ei julge ka enam ministri jutule saata, tembeldatakse jälle korruptandiks. Seda pattu ei taha Abruka rahvas ometi enda hingele võtta. Mis muud kui otsime aga vanad rattad välja ja väntadele valu. Tervis muudkui tuleb ja kokkuhoid missugune ja mis peamine, Abruka daamid saavad rannahooajaks ka vormi.

Nii see elu meil siin Abrukal veereb. Kui nüüd meenutada, siis ma ju hoiatasin, et iga päevaga läheb meie elu siin Abrukal aina põnevamaks, ent poleks uskunud, et kohe nii põnevaks läheb. Aga teie jälle ärge unustage pühapäeval suveajale üle minna. Sedasi siis, olge mõnusad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)