Kits kärneriks ehk suhekorralduse revolutsioon Kuressaare moodi (25)

Kits kärneriks ehk suhekorralduse revolutsioon Kuressaare moodi

 

Polnud juba mitu päeva aega saanud Saaremaa elust uudiseid lugeda, kui pühapäeva hommikul… Ausalt öelda hakkas väike ärevusvärin peale juba siis, kui ühest suurest üleriiklikust päevalehest lugesin uudisnuppu, et Kuressaare suhtekorraldaja riigihanke ümber käib mingi kummaline trall.

Olgu peale, riigihange ja sellega seoses konkursi korraldamine on asja vormiline pool, juriidiline lähenemine asjale. Eesti riigis on ju kombeks teha asju juriidiliselt korrektselt, aga eetiliselt küsitavalt…

Aga mis minul, tavalisel lihtsal inimesel siin arvata, keda see huvitab, kui võim kõnelemas ja tegutsemas, siis lihtsad matsid hoidku mokk maas (demokraatia Eesti moodi, ka suhtumine tavaline). Seepärast siin riigihankest ja sellega seotud inetusest ei räägi.

Küll aga tahan ma sõna võtta suhtekorralduse teemal. See, mis Kuressaares praegu teoksil, on ühe küllalt vana ning alati rahu ja diplomaatia ja teistega arvestamise eest seisva ameti alavääristamine, ütleks isegi mõnitamine.

16. sajandil nimetati suhtekorralduse ameti eelkäijaid Inglismaal Kuninga Südametunnistuse Valvajateks (King’s Conscience Keepers). Need olid ametimehed, kes seisid hea selle eest, et valitsejate sõnad oleksid inimestele arusaadavad ning et inimeste tahe ja sõna jõuaks valitsejateni. Need olid ametimehed, kes hoolitsesid selle eest, et erinevate osapoolte ja huvide konfliktis tekiks võimalikult ja alati win-win olukord, et oleks rahu, üksteisemõistmine ja head suhted.

Suhtekorraldus demokraatlikus ühiskonnas

Tänases maailmas peetakse suhtekorraldust demokraatliku ühiskonna nähtuseks. Paljud peavad suhtekorralduse teeneks suurema tähelepanu pööramist valitsusametnike ja ärijuhtide sotsiaalsetele ja avalikele kohustustele.

Samuti juhitakse tähelepanu rollile, mida suhtekorraldus mängib organisatsioonide muutmisel reageerimisvõimeliseks rahva (sidusrühmade) huvidele. Kuna kõigi sotsiaalsete otsuste üle mõistab demokraatlikus ühiskonnas lõppkokkuvõttes kohut avalik arvamus, on suhtekorraldusel suur roll võistlevate huvide vaheliste konfliktide lahendamisel ühiskonnas. Suhtekorralduse sotsiaalne funktsioon on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järeleandmatus asendatakse teadmiste, kompromissi ja kohandumisega.

Professionaalse suhtekorralduse rollid

Väga sageli on Eestis PR-praktikaid mõjutamas kahjuks ka organisatsioonide juhtkondade absurdsed tahtmised suhtekorralduse osas. See, mis on suhtekorraldus demokraatlikus euroopalikus mõistes, on kirjas ühes dokumendis, mida nimetatakse Bledi manifestiks.

Suhtekorraldusel on demokraatlikes ühiskondades sisuliselt neli + üks rolli:
1. Reflektiivne roll: muutuvate ühiskonnanormide,
-väärtuste ja seisukohtade analüüsimine ning nende üle arutlemine organisatsiooni liikmetega, selleks et neile vastavalt kohandada organisatsiooni norme ja väärtusi/seisukohti.

2. Juhtiv roll: rahvagruppidega (sidusrühmadega) suhtlemiseks ja nende suhete säilitamiseks vajalike tegevuskavade väljatöötamine, et saavutada rahva usaldust ja/või vastastikust mõistmist.

3. Operatiivne roll: organisatsiooni (ja selle liikmete) kommunikatsioonivahendite ettevalmistamine aitamaks organisatsioonil formuleerida oma suhted.

4. Hariv roll: kõigi organisatsiooni liikmete aitamine kommunikatsiooni osas asjatundjateks saamisel, et nad oskaksid vastata ühiskonna nõudmistele.
Postkommunistlikes riikides nagu Eesti, on suhtekorraldusel ka tugev ja tuntav pedagoogiline roll. Suhtekorraldus peaks asuma muutuste juhtimise eesliinile teadmiste jagajana ja eetiliste tegutsemispõhimõtete järgijana.

Suhtekorraldus Kuressaare moodi

Olles aastaid end kursis hoidnud sellega, mis mu sünnilinnas toimub, pole ma ei suhtekorralduse alal töötava inimesena, suhtekorraldust õpetava inimesena, kodanikuna Kuressaare tänavalt ega lehelugejana ning linna ja maavalitsuse uudiste tarbijana ega ka saare suveelanikuna (seega siis ka omavalitsuse teatud teenuste tarbijana) aru saanud, mis on Kuressaare ja ka laiemas mõttes Saaremaa suhtekorraldustegevuse eesmärk, sisu, plaan, tulevik…

Suhtekorralduslikust tegevusest professionaalile (julgen end siiski selle ala professionaaliks nimetada) arusaadavaid jälgi ei ole. On vaid hulgaliselt pressiteateid ja muud ühesuunalist infopudi. Sekka kuulsamate ametnike eneseesitlust ja promotsiooni. And so what? küsiks selle peale küüniliselt. Mida siis kodanikul sellest kõigest kasu on? Kus siis on see suhtekorraldustegevuse efektiivsus ja täidetud rollid? Mis kujul? Mis vormis? Mis on Kuressaare elanikud sellest kasu saanud, et neil linnavalitsuses suhtekorraldaja on, tulevikus lausa e-suhtekorraldaja (tule taevas appi, see kõlab veel imelikumalt kui e-ämmaemand…)

Puudub kodanikule lihtsalt arusaadav selge ja strateegiline kontseptsioon, kuidas kodanikke informeerida. Pressiteate meediale saatmine on klassifitseeritav kõige primitiivsema ja algelisema PR tööna ja selleks pole vaja suhtekorraldajat tööle võtta. Iga keskhariduse omandanud inimene, kas või näiteks asutuse sekretär võib pressiteadete kirjutamise ära õppida, selleks pole küll vaja PR firmat ega ka PR inimest palgata.

Puudub selge ja strateegiline kontseptsioon, kuidas arendada dialoogi kogukonnas, kuidas soodustada demokraatlikke väärtusi hindava ja tõhusalt toimiva kodanike ühiskonna kujunemist Kuressaares jne. Leheruumist jääb puudu, et kirjutada üles kõike seda, mida suhtekorralduslikus mõttes Saaremaal ja Kuressaares ei ole. Lihtsam on siin vist kirjutada sellest, mis on, sest seda on vähem.

On skandaal ja suhtekorralduse eriala lagastamine Kuressaares. On riid ja tüli ja ebaeetilised lahendused, on ebaprofessionaalne suhtumine ja arusaamine suhtekorraldusest, on eksperiment, mis sisuliselt on absurdsuse tipp ja mille kohta profina küsiks, et mis see suhtekorralduse eesmärk siis sellisel kujul oleks, missugust suhtekorralduslikku tööd e-formaadis teha saab? Kas pressiteadete kirjutamist ja e-meiliga lehtedele saatmist?

Sellisel juhul soovitan: makske oma sekretärile paar tuhat krooni kuus juurde, ma õpetan teda (tasuta, heategevuslikus korras) professionaalselt pressiteadet kirjutama. Ja te hoiate kokku 10 000 krooni kuus (aastas siis juba päris soliidne summa) mõttetuid kulutusi. Ja kui see raha linnavalitsusel siiski üle on, siis võiks seda millekski tõeliselt heaks kasutada.

Suhtekorralduse asjus tasuks aga enne natuke õppida ja mõelda, et mis see suhtekorraldus tegelikult on, ning kuidas ja milleks seda Kuressaares vaja läheb. Üsna tihti on nii, et organisatsioon peab enne õppima ja arenema, et oskaks suhtekorraldust targalt kasutada, ja ka suhtekorralduse tegemist peab enne õppima.

See on amet nagu iga teine. Niisama moepärast pole mõtet seda vana ja auväärset ametit lörtsida. Kahju, et kevadise lumesulamisega lume alt ja inimeste peadest ka sellised inetud ja ebaprofessionaalsed asjad välja sulavad…

Kaja Tampere on Jyväskülä ülikooli organisatsioonikommunikatsiooni ja avalike suhete kommunikatsiooni osakonna õppejõud

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)