Vahur Kraft: Pangandus liigub laiemalt nõustamisteenuse poole

Vahur Kraft: Pangandus liigub laiemalt nõustamisteenuse poole

 

Reedel avati ametlikult Kuressaares Holostovi kompleksis Elioni endises esinduses Nordea panga Kuressaare kontor. Vahur Kraft, Nordea Pank Eesti juhatuse esimees, milliste mõtetega Nordea Saaremaale tuli, avades oma kontori Kuressaares?

See on väga oluline kui Põhjamaade suurim panganduskontsern Eesti suurimal saarel oma kontori avab. See läheb meie arenguga kokku. Viimastel aastatel oleme oma tegevust aktiviseerinud, avades erinevais paigus oma kontoreid, pakkudes elanikele erinevaid tooteid ning teenuseid.

Kuressaare kontori avamine on meie loogiline samm. Geograafiline laienemine on vastutulek ka meie klientide soovidele. Miks inimesed peaksid alati Tallinnasse meie juurde tulema? Nüüd saame saarlastele vastu tulla Kuressaares. Pealegi elab Saaremaal juba paikselt üsna palju soomlasi, rootslasi ja inimesi teistest Põhjamaade riikidest. Saame nüüd neidki siin teenindada.

Enne pangakontori avamist saime siin maakonna ja omavalitsusjuhtidega ning ärimeestega kokku ja rääkisime võimalustest. Tagasiside oli meie jaoks väga positiivne ja klientide poolt pigem julgustav. Ja teisest küljest, mida suurem valikuvõimalus kliendile, seda parem.

Kas pidite pangandusspetsialiste mandrimaalt siia meelitama või leidsite kaadri saarelt?
Kuressaare kontoris töötab neli inimest. Alustasime siin tööd väikese hubase kontorina. Kui asjad arenevad, siis saame ju ka oma kontorit laiendada. Esialgu sellest piisab.

Tööle võtsime inimesed, kes olid Saaremaalt ära läinud, kuid valmis siia tagasi tulema. Ennekõike püüame kohapealset tööjõudu kasutada, kuigi tööjõudu napib igal pool. Pangandus, sealjuures rahandus on ikkagi selline huvitav eriala ja karjuvat puudust tööjõust me ei tunne.

Me ei taha selles loos teie panka reklaamida, aga ikkagi, mida peate oma panga eeliseks võrreldes teiste pankadega?
Me oleme üks osa Põhjamaade suurimast panganduskontsernist. See toob heas mõttes kaasa mastaabi-efekti. Tooted-teenused, mis on Põhjamaades ennast hästi tõestanud, lähevad kõikjal hästi. Teist otsa pidi on see natuke seotud ka hinnapoliitikaga, sest kliendid on alati hinnatundlikud.

Tahame inimestele häid võimalusi luua, olles kliendile hea partner. Saame ju ka nõustamist pakkuda. Klient peab saama oma soovid ja mured pangale ära rääkida. Koos kliendiga otsima nende lahendamiseks parimaid võimalusi. See ongi meie peamine visioon – luua koos võimalusi, olles kliendile mõistev partner.

Laias laastus jagunevad kliendid era- ja äriklientideks. Kas Nordea pangale jagub Saaremaal mõlemaid?
Jaa, jagub küll. Päris palju saarlasi olid meie kliendid juba varem. Tõepoolest, klientuuri silmas pidades saame rääkida nii eraisikutest kui ka ettevõtetest. Suuremate ettevõtetegagi omame häid suhteid. Teeme koostööd ja usun, et kummalgi pole millegi üle kurta.

Kui rääkida Eesti majandusest tervikuna, siis peaaegu kõik lehed kirjutavad meie majanduse keerulisest situatsioonist. Kuidas mõjutab see pankade tegevust?
Kui me räägime majandusest, siis tuleb rõhutada seda, et majandus on tsükliline. Igale tõusule järgneb langus ja vastupidi. Praegu võime rääkida pigem majanduse stabiliseerumisest. Me ei saa rääkida ju kriisist. Selle aasta esimesed kuud on näidanud, et Eesti majanduskasv on vähenenud.

Vahest välisvaatlejad on alahinnanud väikese avatud majanduse paindlikkust, ehk tegelikult oleme me tänu oma väiksusele suutelised muutunud oludega kiiremini kohanema.

Tõsi küll, kinnisvara osatähtsus on veidi vähenenud, aga teist otsa pidi vaadatuna toimetab ekspordisektor endiselt väga hästi. Võib-olla ongi hea, et ressursid läksid eelnevalt liialt kinnisvaraarendusse, aga nüüd nad lähevad suuremaid lisaväärtusi toovasse sektorisse ja on ekspordi orientatsiooniga. Mina olen igatahes optimistlik.

Teie kolleeg, Nordea Panga analüütik Sander Klaos pealkirjastas veebruari lõpus oma arvamusloo “Kui maailmamajandus aevastab, saab Eesti nohu”. Kui nohune praegu Eesti on?
See on hea näide sellest, et oleme ümbritsevast mõjutatud. Me peame maailmas toimuvat muidugi jälgima ja ennast selle järgi kohandama. Loomulikult on meil ka oma võimalused toimetamiseks, aga üldiselt oleme ju üldistest protsessidest mõjutatavad.

Kas Eesti krooniga on kõik korras?
Olles ise üks Eesti krooni sünni juures olnutest, ütlen, et meie kroonil ei ole mitte midagi viga. Krooni alustalad on väga tugevad. Me oleme kohanud erinevaid majandustsükleid ja selle taustal võime öelda, et meie raha on stabiilselt tugev. Eesti krooni tervise osas ei ole mul mingisuguseid kahtlusi.
Euro tuleb Eestis ükskord käibele niikuinii. Millal?
Välja on pakutud aastaid 2012–2013. Kindlasti tuleb euro meile siis, kui selleks valmis oleme. Mina rõhutaksin ikkagi seda, et euro on ühtepidi seotud Maastrichti kriteeriumidega. See loob raamistiku. Teist otsa pidi oleneb see ikkagi ka meist endist. Kui meil on kindel soov ja tahtmine eurotsooniga liituda, siis on need protsessid teineteist mõjutavad.

Kõik sõltub sellest, millised nõudmised seatakse meile Euroopa Liidu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga poolt ja kuidas ise suudame oma asja ajada. Oluline on see, et leiaksime vastastikuse koosmõju.

Poliitikudki on juhtinud meie tähelepanu sellele, et Eestis laenatakse pankadelt liiga palju. Mida ütleb pangahärra?
Laias laastus öelduna on laenamine täiesti normaalne protsess. Enne laenamist peab inimene aga mõtlema, mille jaoks ta seda teeb ja ka seda, kuidas ta suudab laenu tagasi maksta. Laenajal peaks alati olema ka tagavaraplaan. Me räägime siinjuures puhvritest. Alati ei lähe ju planeeritult. Kas eestlased laenavad palju? See on alati suhteline. Me oleme suhteliselt lähedal Soome tasemele.

Kui aga võrdleme ennast taanlastega, siis nende tasemeni annab meil jõuda. Nemad laenavad meist 3–4 korda rohkem. See on väga hea, et laenamise võimalused on suurenenud. Pangad pakuvad selles vallas palju erinevaid variante. Laiemalt võttes liigub pangandus nõustamisteenuse poole. Sellega vähendatakse ka klientide riske.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 87 korda, sh täna 1)