Täna on tark koguda rasva

Täna on tark koguda rasva

 

Tänases ohtralt tarbimisvõimalusi pakkuvas ühiskonnas on raha kulutamine pahatihti lihtsam kui säästmine. Me teame täpselt ja näeme pidevalt, mida on võimalik teenitud raha eest endale soetada. Seevastu igapäevane klientide nõustamise kogemus näitab, et raha kõrvalepanemise ja kasvatamise võimaluste kohta teadmisi napib, ning isegi need inimesed, kes on otsustanud säästma hakata, teevad seda sageli vähetulusalt.

Kuigi ka raha hoidmine sukasääres või arvelduskontol näitab ettenägelikkust ja oma tuleviku kindlustamise soovi, pole paraku võimalik tänases majandusruumis selliselt kõrvale pannes oma rahale inflatsioonist kõrgemat tootlust teenida.

Investeerimisvalikud lähtugu ootustest

Raha reaalväärtuse kasvatamiseks on mitu võimalust ning igal säästutootel on oma plussid ja miinused. Mõnda neist kasutatakse lühiajalisteks investeeringuteks, teistel on aga pikaajaliselt suurem potentsiaal – väga palju sõltub investeerija eesmärkidest ja ootustest.

Mõneski mõttes on erinevad investeerimisstrateegiad vastuolulised, lähtuvalt inimese riskitaluvusest ja investeeringu perioodist. Sobivaima valiku tegemisel on kaks võtmeküsimust: kas investeerimise eesmärk on paigutada oma raha võimalikult tulutoovalt või üleliigselt riskimata ning kui pikaks ajaks soovitakse oma raha lisa teenima panna.

Juhul kui investeerijale on oluline, et investeeritud raha oleks igal ajahetkel kaitstud, sobivad talle tähtajaline hoius ja struktureeritud võlakirjad (tuntud ka kui investeerimishoius). Mõlemal juhul on tegemist põhimõtteliselt riskivaba investeeringuga, kuna investeeringu tootlus ja tingimused on eelnevalt kokku lepitud.

Tähtajaline hoius sobib väga hästi lühiajalise rahapaigutuse korral, kuna selle optimaalne investeeritav periood on kuni aasta. Struktureeritud võlakirjade puhul on jällegi tootlusvõimalused suuremad, kuid enamasti on sel juhul vajalik investeerimisperiood 2–5 aastat.

Kui inimesele pole investeeringu põhiosa kaitse oluline, sobivad talle teistsugused strateegiad, näiteks raha paigutamine fondidesse. Viimane eeldab aga pisut pikemat investeerimisperioodi. Alati on olnud ka spekulatiivseid investoreid, kes lühikese ajaga soovivad teenida võimalikult suurt tulu.

Ka see on võimalik, kuid sellisel juhul peab ühtlasi valmis olema rahalisteks kaotusteks. Aktsiaturgude keskmine aastatootlus on 1930. aastatest saadik olnud umbes 12 protsenti. Mida pikem on kliendi investeerimisperiood, seda suurem on tõenäosus, et tema investeeringu tootlus sellele läheneb.

Üsna tavapärane on ka see, et aktsiaturgude stabiilsel tõusuperioodil võetakse suuremaid riske ning languse ajal ollakse jällegi väga konservatiivsed. Siiski tasub oma riskimääratlusele kindlaks jääda ja mitte proovida turgu üle kavaldada – üldjuhul see ei õnnestu ja tulemused võivad olla ootustele vastupidised.

Müüdid tulenevad teadmatusest

Vaatamata sellele, et pangad on säästmise traditsiooni üha aktiivsemalt ergutamas, on seda üleskutset järginud üsna väike hulk inimesi. Aktsiatesse, fondidesse või võlakirjadesse investeerinute osa moodustab Eestis kõigist pangaklientidest 10–15 protsenti, kuid meie arengutasemel oleks optimaalne näitaja vähemasti 20 protsenti.

Võrreldes näiteks Põhjamaadega, on meil veel küllaldaselt arenguruumi – näiteks Rootsis on investeeringuid omavate pangaklientide osa 40–50 protsenti. Kindlasti mängib siin oma osa riikide erinev elatustase ja eestlaste lühike investeerimise kogemus.

Üsna sagedasti takistavad raha tulusat paigutamist ka vähesest teadlikkusest tulenevad müüdid. Näiteks arvatakse, et investeerimine eeldab paksu rahakotti ja põhjalikke majandusalaseid teadmisi. Või et investeerimine on väga riskantne ja aeganõudev.

Tegelikkuses võin Nordea näitel öelda, et investeerimist võib alustada 800 krooniga ning seejuures on sobiva investeerimisstrateegia ning konkreetsete fondide valikul abiks professionaalsed nõustajad. Fondidesse investeerides kulub umbes tunnike nõustamisele ning edaspidi tund aastas, et oma portfell üle vaadata ning vajadusel seda korrigeerida. Samuti on võimalik riske hajutada ning maandada, oluline on vaid õigesti määratud riskiaste ning selgelt kaardistatud ootused. Ehk siis – tegelikkuses on investeerimine kättesaadav kõigile.

Kuigi täna on Eestis veel vähesed inimesed teadvustanud endale säästmise olulisust pikemas perspektiivis, on just praegu, mil majandusel läheb hästi ja palgad on suuremad kui kunagi varem, õige aeg rasva koguda. On ju raha kõrvalepanemise ja kasvatamise otsust oluliselt kergem teha headel kui halvematel aegadel.

Keili Kund,
Nordea Panga Kuressaare kontori juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)