Ei tea, kas julgeb nüüd kena päriskevaded soovida!?

Ei tea, kas julgeb nüüd kena päriskevaded soovida!?

 

Olgu kevade sõuke või teistsugune, muhu murdekeel hakkab tasapisi oma selga sirgu aama. Peale murdekeelse loomingu võistlust oo ikka sii ja mõjal muhulaste ealt kuulda. Ja miskit rahalae pidi teel olema.

Kut ma omal aal hakkasi murdes uudissimi purssima, põle eesmärk olngid seda kõikse õigemini reakida. Reakimata sellest, et mõne arvates paljast oma nime ja näo lehtesoamiseks kirjagid julgesi panna. Kange tahtmine olli lihtsaste muhu murre kuuldavaks tiha, et me oleme sii ikka olemas ja murregid põle päris ää kadun.

Isegid moosugune mitte väga vana inimene julgeb, tahab ja isegid natusse veel oskab seda reakida. Nüüd oo ratas kenaste köima veeren, võiks ju püssi põesa vissata, et mo töö oo tehtud. Ei ma viska veel ühtid. Lasen eetsi.

1. abrillil olli lehtes jutt, et muhulased hakkavad soare pealt läbisõitjate käest maksu nõudma. No abrillinali või mitte, aga sellest oo Liiva peal ennegid kuulda oln, et ep soa ju üle teegid, kut praami pealt autud tulavad. Ja kut suiti eksivad mõned veel soare peale ää, sõitvad õuete sisse ja õuetest läbi, siis soab mitte ainult muhulasel vaid koa soarlasel hing täis. Ma küll arva sedasi.

Või kuidas tunne oo, kut võeras autu muusika mütsudes kojo õuepeale ilmub ja alla lastud aketest voatavad pererahva peale näod “me oleme Tallinnast, me maksame”? Et kus see koht sii täpselt oo, kus aeg puhkab. Et sõukse kohja peab enne iseoma sihes koa üles otsima, ega selle peale ep tule. Raha eest ep soa rahu ju osta.

Kevade mõjub kuidas kellelegid. Ühe omingu ma sai Liiva poe ees kuulda, et parkimise latsis ja poe taga ja mitte ainult Liival oo hakatud massiliselt laespudelimi ja -purka lõhkuma. Loasikilda kõik kohjad täis. Head tublid inimesed muudkut pühkivad, et massinatega saksad ep lõhuks ää omi sõidukikumma ja et jala köijad ep astuks ennast lõhki.

Et meite ümbrus ikka veel puhas ja kena paistab – Liivat oo ju ikka kiidetud, et kenaste kordas ja heaste hooldat – see oo tänu nendele tublitele inimestele, kis asjaga kogu aeg tööd tegavad. Loasilõhkujatel oo teatavaste mingi viga külges. Mõistust ep paista eriti olavad, paljast mõned refleksid veel töötavad ja natusse neid ürgseid instinkta. Et, teate küll – söömine ja nõnna edasi.

Rahvusvaheline muuseumipõhine käsitööprojekt INEXTEX oo paergus oma seminariga Muhu soare peal. Ette oo kõik juba reagitud ja kokku ep soa veel võtta, et asi ju köib. Täna õhtast soadetse külad kojo, ju siis eetsidpidi kuuleb, kut korraldajad vähe hinge oo tagasi tõmman. Kõik kangemad käsitööinimesed toimetavad paergus rinki. Kiped päevad kohjapeal, teitele ehk tundub, et uudissimi põlegid.

Ülemineva korra aegas ma reakisi sõuksest tegelasest kut siidiputlik. Ma’p tea, kui palju teite seast sõukest mutukast teadvad, kirjakeelse nimega oo see majasoomukas. Sõuke imepisike hõbedase läikega, pidade nii vana liik maamuna peal olema, et umbes dinosauruste aast pärit. Toimetab niiskete kohtade peal. Meil närivad nad näiteks aitas seisn roamatumi. Seepärast oo ta päris eriline, et seedib tselluloosi. Uhke muhukeelse nimega igatahes.

Laupa avati pidulikult noordekeskuse multimeedia rink. Sellelaupa lähtvad noordekeskuse noored Tornimäele moekonkursile “Vanast uus” oma moekollektsiooniga “Meite rõivad muhu moodi”. Kõik oo teretuln peialt pidama.

Vallamajas oo 31. märtsist 9. abrillini sellevoasta vabade põllumajandusmoade kasutusvaldusesse taotlejate nimekiri avalikustamisel.

Nõnna. Elu võib tiha päevapealt kannapöörde. Vahest isegid mitu pööret korraga. Seda’p tea, mis hoomne päe just toob. Ilma peale ep või koa kunagid kindel olla. Vahel oo raskem ja elad päeva korraga. Siis jälle elu nii kena, et kõik mured kaduvad ää. Ärge unutage, et õnneks või kahuks soavad nee asjad otsa, misel algus oo.

Et sooviks siis rohkeste ajatuid kogemusi!

Olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)