Kiri: Lapsepõnniga poodi (18)

Igapäevane poeskäik paneb muretsema juba enne, kui olen üldse kauplusse jõudnud. Usun, et paljud lapsevanemad nõustuvad minuga, kui ütlen, et tänapäeva pisipõnnid on väga nutikad, targad, kõiketeadjad ja arukad. Tihti võrdlen oma kaheaastast vanemate lastega, kellest üks on 19- ja teine 17-aastane. Pisikene pesamuna üllatab oma nutikusega iga päev.

Kell on 14.30 päeval, kui sisenen Rae kauplusse. Minu kaheaastane poeg teab, et sellest poest saab osta Puhhi üllatusmuna. Järjekorrad on pikad igas kassas. Tean, et laps tüdineb ega püsi isegi poe auto moodi toidukärus nii kaua. Niisiis kisun lapselt käest üllatusmuna, et panna see riiulile tagasi, ja tassin karjuva lapse õue. Kümned pilgud saadavad mind.

Mõni naeratab ja tunneb kaasa, mõni kortsutab kulmu, nagu tahaks öelda, mis sa ronid oma ärahellitatud vinguva titega siia. Aga mille ja kelle nimel me siis elame?

Päevast päeva kuuleme tuttavaid ütlemas: minu laps lõpetas kooli, sai ülikooli, sain vanaemaks, vanaisaks. Aga kui poe järjekorras nuttev laps ei ole teie pere liige, võetakse kohe tõrjuv hoiak.

Ühel õhtul kella viie paiku kohtasin Säästumarketis tuttavat. Üks laps on tal kaheaastane ja teine natuke vanem. Ei saanud kohe küsimata jätta, kuidas ta oma ostud kavatseb teha, kui olin juhtinud tähelepanu kassajärjekorrale, mis ulatus poolde saali. Selle peale vastas tema, et mis tal üle jääb – tuli just töölt, tõi lapsed lasteaiast ja mees on hilisõhtuni tööl. Süüa on ju ometi vaja teha.

Olen ise palunud vanemal tütrel lubada poes sülelapsega ema kassajärjekorras ette. Olukord vanemate jaoks, kes peavad üksi lapsega poes käima, on nutune.

Lahendus? On olemas, aga võimatu teostada. Nii vastas ühe suure kaupluse direktor. Mina näeksin sellist lahendust. Üks kassa, mis teenindab pisipõnnidega vanemaid. Juhul kui neid maksmas ei ole, võib teenindada ka teisi kliente. Näiteks ekspress-kassana, s.o maksimaalselt viis eset.

Selle peale vastas üks kaupluse direktor mulle, et siis tahavad pensionärid ka oma kassat. Helistavad niigi ja kurdavad hüvede puudumise üle. Aga nemad oskavad ju mõelda ja aru saada. Pisikesele talveriietes ei saa ju selgeks teha, et kannata veel – järjekord on. Mis sest, et tal on palav ja paha. Kas väikelastega peab siis kauplustest eemale hoidma? Ei , muidugi mitte. Aga palun, halastage siis ometi!

Kutsun üles kauplusi hea tahte märgiks tegema midagi tõeliselt suurt. Näitamaks, et hoolime oma pisikestest ja oleme auga ära teeninud lastesõbraliku linna tiitli.

Kallid kaupmehed, kes te olete samuti emad, isad, tädid, onud, õed, vennad, vanaemad, vanaisad või ristivanemad!

Teie saate aidata meil oma igapäevaseid ostureise lihtsamaks ja meeldivamaks muuta. Meie, pisipõnnidega poes käivad vanemad, oskame seda hinnata ja tänulikud olla. Usun, et saarlased saavad veel uhked olla.

2-aastase Marteni ema Saaremaalt

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)