Kliendid tulevad läänetuulega

Kliendid tulevad läänetuulega

 

Tõrvatootmisega sai koduvallas Lümandas 10–12 aastat tagasi alustatud nagu hobikorras. Algus oli Margo Berensi sõnul üsna vaevaline – tegijad olid ju tundmatud ja võttis mitu head aega, enne kui kliendid tee Mõisaküla Lõukapõllu tallu üles leidsid. Saare Tõrv OÜ registreeriti aastal 2000, ettevõtluse arendamise sihtasutuselt saadi ka stardikapital ja nii see tõrvapõletamine käima läks.

Kogu ettevõtmise idee sündis Margol aga juba teismeeas. Nüüdseks on 25-aastane noor mees lõpetanud Kuressaare ametikoolis ehituse erialal ja jätkab õpinguid Tallinna kõrgemas tehnikakoolis. Peale OÜ Saare Tõrv on Margol ka 12-miljonilise käibega ja nüüdseks poolteist aastat tegutsenud ehitusfirma OÜ Mert.

Protsess kestab 12 tundi

Esmalt on vaja 20–30 aasta vanuseid männikände, mille varumiseks on sõlmitud vastav leping riigimetsa majandamise keskusega. Praegu on õues kännud, mis 1969. aasta tormist saadik metsas olnud. Margo isa Enn ütleb vahele, et siis aeti kännud vaaludesse, nüüd enam nii ei tehta.

“Näe, siit on nüüd maltspuu ümbert ära mädanenud, siia pane veel oma 15 senti juurde, siis saad kännu tegeliku diameetri,” selgitab Margo kännu “hingeelu”.

Edasi eemaldatakse kännult väiksemad juured, ehk nagu Margo ütleb – tehakse töödeldavamaks. Seejärel rändab känd puudelõhkumismasinasse, mille survejõud on 40 tonni, ja sealt omakorda järgmise väiksema riistapuu alla, kus puu veelgi peenemaks lõhutakse, ja siis juba tõrvakatlasse läheb.

“Kuna ahjus käib tuli ümberringi, siis peavad laastud olema enam-vähem ühesuurused, et tõrv saaks ühtlaselt alla valguda,” räägib Margo ja hõikab isale: “Kui palju see temperatuur seal ahjus täpselt on?” “No mis ta on… vanal ahjul oli mul termomeeter peal ka… kuskil 520–540 kraadi,” kõlab vastuseks.

Kui laastud ahjus ja tuli all, hakkabki tõrv puust kuumuse mõjul välja “higistama”. Kogu tõrvatootmisprotsess kestab umbas 12 tundi.

60–70 kilo puhast tõrva ahjutäiega

Ahjusid on kaks, kumbagi läheb umbes 2 m3 laaste, mis annab välja 60–70 kg puhast tõrva. Pidevalt n-ö paarutada ei saa – järgmine päev peab ahi jahtuma, et inimene saaks sinna sisse minna ja uue portsu laaste ringikujuliselt üles laduda.

Pärast põletamise lõppemist peab ahju puhtaks tegema – välja tuleb sealt grillsüsi, mida grillimisel vabalt kasutada võib. “Prantslased kasutavadki männipuusütt grillimiseks, meil on selleks ikka lehtpuu,” selgitab Margo.

Kunagi kasutati tõrvatootmisest ülejäänud sütt sepaääsidel, kuna see annab lehtpuust valusama tule. Siin läheb aga grillsüsi ahju tagasi. “Ma olen talve läbi sellega ka oma ahju kütnud – kaks ämbritäit paned sisse, ühe puutongi ka ja sooja on küll,” räägib Enn äärmiselt kõrge kütteväärtusega põletusmaterjalist.

Nii toodetakse kuus 5–6 ahjutäit tõrva ja nõudlusega on Margo sõnul nii, et kogu aeg peab tegema. Sellist momenti, et ahjud seisma panna ja tellimust ootama jääda, pole.

Kui puhas tõrv valmis, segatakse see linaõliga, mis tuleb tonniste tünnidega Kanadast, ja saadaksegi puutõrvaõli. See villitakse 10-kilostesse tünnidesse ja läheb kauplustesse müüki, kus seda hinnaga ligi 100 krooni kilogramm osta saab.

“Kõige suurem kogus, mis korraga tellitud, oli kaks tonni,” meenutab Margo.

Suurepärane immutusvahend

Puutõrv on väga hea immutusvahend, mis puu sisse imendudes kaitseb puitu niiskuse, mädaniku, hallituse ja ka majavammi eest.

Eriti hea imendumisvõime avaldub hööveldamata puitpinnal. Puutõrva on hea kasutada paatide, puitmajade, köite ja laastkatuste tõrvamiseks ning puu-tõrvaõlide toonimiseks.

Puutõrvaõli, mis saadakse tõrva linaõliga segamisel, sobib hästi nii paatide, sadamakaide, palkmajade, aiamööbli, terrasside kui ka aiamajade immutamiseks.

OÜ Saare Tõrv toodangut läheb ekspordina ka Norrasse, Rootsi, Soome ja Saksamaale.

Konkurente pole

Saare Tõrva aastakäive ulatub ühe miljoni kroonini ja töötajaid on vaid üks – Margo isa Enn. Kibedamal ajal kasutatakse ka hooajatöölisi.

OÜ Saare Tõrv on Saaremaal ainuke sellelaadne ettevõte ja ega neid mandrilgi eriti ole. Lõuna-Eestis küll tehakse tõrva, kuid paljud sealsed kliendid on hakanud eelistama Saare Tõrva, sest saarlaste toodang on kvaliteetsem.

“Jah, meil on küll kallim, aga kvaliteet paneb asja paika,” kinnitab Margo ning toob ilmeka näite, kuidas Rootsis, kus praegu enam tõrva ei põletatagi, sest metsa pole, endistel aegadel kvaliteeti mõõdeti: 60-liitrisse puutünni, kus tõrv sees, puuriti põhjast 10–15 cm kõrgusele auk ja lasti tõrva välja voolata. Kvaliteet sõltus sellest, kui palju seejuures vett tuli. “Meil on tõrv 200-liitristes vaatides – sealt ei tule grammigi vett välja,” räägib Margo rahulolevalt.

Kui ahjud köevad, siis peaks ju kogu ümbruskond tõrvalõhna täis olema?
“Jah, on küll,” vastab Margo ja räägib, kuidas paar korda on kliendid, kel siinsest tõrvapõletamisest enne aimugi polnud, tõrva lõhna tundes Mõisaküla bussipeatusest alla keeranud. “Läänetuulega kannab lõhna suurele teele ja nii need möödasõitjad, kel tõrva vaja, õige koha üles leiavad,” naerab Margo ja haarab mobiili, mille kannatamatu helin kõnele vastamist nõuab…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 286 korda, sh täna 1)