Lugeja kiri: Inimsusevastaste kuritegude hukkamõist ka Saaremaal! (4)

Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940–1991 on vaieldamatu juriidiline fakt. Mitmed deklaratsioonid Euroopas on totalitaarse režiimi kuriteod hukka mõistnud.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves on nimetanud Eestis toimunud kommunismi kuriteod inimsusevastasteks. Ühisdeklaratsioonis Poola presidendiga kutsuti üles uurima kommunismi inimsusevastaseid kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning andma neile hinnangut. Arvan, et iga kodaniku ja avaliku võimu kohustus on ka Saaremaal nende uurimisele ja hindamisele kaasa aidata.

Kunagised komsomoli- ja parteiaktivistid on praegugi edasi aktiivsed, nõukogude propaganda mõju all ja “mõistmises” edasi elades. Hiljuti ütles mulle üks selline: “Küüditamine oli tühiasi, vat millised laulupeod olid!” Teine, 40-aastane naine ütles, et mis sellest vanast asjast uurida.

Tõe, õigluse või taipamiseni pole ühtainsat sirget teed. Üksteisest võib aru saada vaid kuulates ja rääkides. Kõigi Saaremaal represseeritute elulood peaksid olema Saaremaa muuseumis. Väljapandud materjal tingimata ka vene ja inglise keeles. Muidugi ka internetis ja anda ka välja raamatuna.

Kisendav ülekohus, kui 25. märtsil 1949 Saaremaal pandi veoautole ilma kohtuliku süüdistuseta 316 perekonda – lapsed, emad, vanaemad. Neist beebisid ligi 30, seega üks autotäis, väga eakaid 78, mitu autotäit. Kokku viidi Saaremaalt ära ligi 1500 inimest. Ligi 4 000 kilomeetri kaugusele, ebainimlikesse tingimustesse viiduna suri seal 132 saarlast.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles märtsiküüditamise kohta, et see oli genotsiid eesti rahva vastu. Tuleb seda inimsusevastast kuritegu ka eestlastele endile teadvustada, langetada otsus süsteemi kuritegelikkuse kohta. See on eesti rahva identiteedi küsimus ja demokraatia küsimus ning ülemaailmse tähendusega kõigi rahvaste toetamisel vabaduse ja demokraatia suunas püüdlemisel. Kõigel siin maailmas on omavaheline seos.

Urve Kirss

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)