Majanduslangus pole saarlaste kinnisvara kallale veel läinud (4)

Majanduslangus pole saarlaste kinnisvara kallale veel läinud

 

Eraisikute makseraskuste tõttu sundmüüki pandud kinnisvara hulk püsib Saaremaal esialgu varasemate aastate tasemel. “Absoluutselt mingit muutust praegu ei tähelda,” ütles Oma Saarele Kuressaare kohtutäitur Enno Kermik. “Midagi tuleb, aga see pole tingitud majanduslangusest, vaid need on asjad, mis on juba aastaid arestitud ja seisavad.”

Ajaleht Äripäev kirjutas 24. märtsil, et sel aastal on kohtutäiturid Eestis vähem kui kolme kuuga pannud enampakkumisele eraisikute kinnisvara juba 190 korral, mis on vaid veidi vähem kui kogu 2005. aasta jooksul.

Enno Kermiku hinnangul võib sundmüükide kasv olla ka kokkusattumine, kus eelnevate perioodide nõuded on saanud müügiküpseks. Samas pidas Kermik tõenäoliseks, et erinevatest kiirlaenudest ja SMS-laenudest põhjustatud sundmüügid pole Saaremaale veel jõudnud. “Eks neid auke lapitakse praegu veel muul viisil, kuid ilmselt millalgi see laine veel tuleb,” pakkus kohtutäitur.

Kuressaare kohtutäitur Svetlana Põld ütles Oma Saarele, et sundmüükide suurenemist võib küll täheldada, kuid midagi hüppelist juhtunud ei ole. “Seda veel ei ole, et pangad tooksid robinal väga palju nõudeid,” lausus Põld. “Võib-olla juhtub see umbes poole aasta pärast.”

Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapas lausus, et võrreldes aastatagusega on probleemseid laene mõnevõrra rohkem, aga need näitajad ei pane veel muretsema. “Oleme arvestanud sellega, et kui majanduskeskkond muutub, et siis paratamatult suureneb ka mõnevõrra nende inimeste hulk, kes satuvad makseraskustesse,” rääkis Künnapas. “Seda probleemi meil küll ei ole, et pank istuks või kardaks lähiaegadel jääda istuma mingisuguse hunniku kinnisvara otsa.”

Künnapase sõnul tuleb sundvõõrandamisi ette suhteliselt vähe, sest reeglina leitakse koos pangaga olukorrale paindlikum ja mõistlikum lahendus. Levinud on maksepuhkuse võtmine kuni uue töökoha leidmiseni, vajadusel pikendab pank ka laenuperioodi, et makse oleks väiksem. Kui nendest sammudest abi ei ole, üritavad inimesed ise oma kinnisvara maha müüa, sest kohtutäituri tasu on päris märkimisväärne. “Ise müües saavad inimesed kogu raha endale, maksvad selle eest pangalaenu ja heal juhul jääb sealt mõni kopikas ülegi,” rääkis Künnapas, kelle sõnul kolitakse siis kas üürikorterisse või väiksemale pinnale.

Kohtutäitur Enno Kermik rääkis, et täitevmenetluse eesmärk on eelkõige nõuete rahuldamine ja mitte niivõrd võlgniku vara kiire müük, mis on ikkagi viimane variant. Loomulikult on tema sõnul täitureid, kes üritavad vara kiiresti maha müüa, et saaks nõue rahuldatud ja täituritasu kätte. “Sundmüükide ja enampakkumistega ma ei kiirusta, teen seda siis, kui muud tõesti üle ei jää,” lausus täitur.

Kermiku sõnul on ta andnud võlgnikule võimaluse müüa oma vara kohtutäituri kontrolli all, mis võimaldab võlgnikul ise otsida oma varale ostja ning saada oluliselt paremat hinda. “Sundenampakkumisel on kirvereegel enam-vähem selline, et üks kolmandik hinnast läheb maha,” selgitas ta.
Kermik tõdes, et sundenampakkumisel on üsna tavalised osalejate vahelised kokkulepped. “Kui näiliselt võiks vara hind tõusta, siis tegelikkuses pakub üks vaid alghinna ja sellega asi piirdub,” tõdes kohtutäitur.

Ajaleht Äripäev kirjutas, et kui 2006. aastal panid kohtutäiturid Eestis enampakkumisele kinnisvara 284 korral, siis eelmisel aastal oli see number peaaegu poole suurem – 562. Kui enampakkumiste hulk tänavu sama tempo juures püsib, võib oksjonite arv aasta lõpuks küündida ligi tuhandeni. Kinnisvarabuumi kõrghetkel 2005. aastal tehti 244 enampakkumist.

Samas ei suudeta suuremale osale varast enampakkumistega uut omanikku leida. Justiitsministeeriumi andmetel nurjus tänavu 190 enampakkumisest 146 hoolimata sellest, et korraldati ka korduvaid enampakkumisi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 108 korda, sh täna 1)