Särjepüük algas tavapäratult vara (5)

Särjepüük algas tavapäratult vara

 

Tänu soojadele ilmadele on sel aastal särjepüük juba täies hoos. Kui tavaliselt kogunevad kalamehed aprilli keskpaiku, siis sel aastal püüti särge juba enne viimast lumetormi märtsi lõpus. Kuressaare lähistel Mullutu ja Suurlahe vahel oli eile keskpäeval särjejahil sadakond õngemeest.

“Hommikul kuuest tulin, üle ämbri olen ära püüdnud,” sõnab kraavipervel õngitsev Aasar, tõstes veest siplevaid kalu täis võrgu. Tema kinnitusel oli üleeile natuke parem päev kui eile, kuid üldiselt mees kalasaagi üle ei kurda. “Eelmisel aastal oli siiski rohkem,” meenutab Aasar, öeldes, et mullu käis ta ka püüdmas rohkem jõesuudmes, kus vesi sügavam.

Kogenud kalamehe sõnul on tänavune särjehooaeg kestnud juba nädalapäevad ja on tänu soojadele ilmadele väga varajane. “Poisid said särge juba enne viimast lund,” kinnitab mees, et kala püüti juba märtsi lõpupäevadel. Aasar, kes tõmbab iga paari minuti tagant jälle uue kala veest välja, nimetab seda demonstratsioonesinemiseks. “Mul on üks siin vee all, kes särgi otsa paneb,” naerab mees, lisades, et palju kala tuleb väiksuse tõttu ka vette tagasi visata. Sobivas suuruses särjed kavatseb mees ära kuivatada.

Üks kala kolme päevaga

Veest kala kala järel välja sikutavast Aasarist paar meetrit edasi istub Maria, kes keskendunult vees hulpivat korki silmitseb. Kalakotti naise kõrval näha ei ole. “Olen kolme päeva jooksul täpselt ühe kala saanud,” muigab Maria, oma sõnul rohkem selline hobiõngitseja, kes tuleb kalavetele alles siis, kui päike juba kõrgel taevas. “Isa oli mul suur kalamees,” vihjab naine võimalikule põhjusele, mis teda jõe äärde toob. Sellele, kas kala on palju või vähe, Maria suurt tähtsust ei omista. Tuleb vähem, saab kassile, tuleb rohkem, saab ka kuivatada.

Miks ühel õngitsejal rohkem näkkab kui teisel, ei oska ka Mariast edukam kalamees Aasar öelda. “Eks kork peab olema tundlik ja söödad, konksud õiged,” arvab mees, kuid tõdeb samas, et eks see näkkamisevärk ole ikka rohkem õnneasi.

Puhkuseajaviide

“Mingi vägi ajab mind siia,” iseloomustab Maria temas pesitsevat kalamehepisikut. “Mul on puhkuse viimased päevad, mida ma seal kodus ikka passin,” lisab naine.

Puhkuse, et kalal käia, on endale võtnud ka Aasar. “Muidu jääks ülemusele tööluusiga vahele vist,” arvab mees, mainides muiates, et siiski tekib vee äärde päeva peale aina rohkem tuntud kohalike ehitusfirmade logodega tunkedes mehi.

Tavapäraselt tuleb kevadeti Saaremaale särjele ka palju peaasjalikult vene keelt kõnelevaid mandriinimesi. Ka eile oli lahtede vahel nii mõnigi vene keelt kõnelev mees. “Täna on neid siin ikka väga vähe,” ütleb Aasar elukutselisi särjepüüdjaid silmas pidades.

Oma Saarega vestelnud, kuid oma nime mitte öelnud venelanna kinnitas, et nemadki on tulnud Tallinnast, kuid siiski perega oma tarbeks püüdma. Mingit müügisoovi neil ei ole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 249 korda, sh täna 1)