Söögiraha nappusest ja puudujäägiga riigieelarvest (1)

Söögiraha nappusest ja puudujäägiga riigieelarvest

 

Eestimaa elanikest on koguni kaks kolmandikku piiranud oma tarbimist võrreldes poole aasta taguse ajaga, saame teada eilsest Eesti Päevalehest. Üleriigilise lehe arvamuslugu toob Faktum & Arico uuringu tulemustest välja selle, et pea kolm inimest viiest on toidukulutusi piiranud ning ka tarbekaupade ostmisel ollakse konservatiivsemad.

Eilsel küsitlusel oma tutvusringkonnas ja kolleegide hulgas selgus, et vähemalt pooled jälgivad sama joont. Järelikult piirab laias mastaabis kaks kolmandikku saarlastestki ilmselt samamoodi kulutusi nii toidule kui ka üldse tarbimist.

Keerulisest majandussituatsioonist, pidurdunud majanduskasvust, madalseisust ehitus- ja kinnisvaraturul, tööpuuduse suurenemisest, hindade kasvust ja paljust muust majandusse puutuvast kirjutavad järjepanu vist küll kõik suuremad ja väiksemad ajalehed.

Eilsed uudised lisasid sellele loetelule veel riigieelarvega seonduva. Hiidlasest riigikogu liikme ja rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi hinnangul võib ajaloo suurima ülejäägiga eelarvest saada ajaloo suurima puudujäägiga eelarve.

“2008. aasta riigieelarve koostati 7,3-protsendilise majanduskasvu juures ja siis kujunes tulude mahuks 96,3 miljardit krooni. Kuigi rahandusministeerium hindas eelarve menetlemise ajal majanduskasvu prognoosi ümber 5,2 protsendile, ei vähendanud valitsuskoalitsioon riigieelarve tulusid, sest see oleks tähendanud nii palju kiidetud eelarve ülejäägi haihtumist,” ütles rahvaliitlane Mänd.

Riigieelarvet edasi lahates toob Mänd välja konkreetsed arvud, millest tuleb lähtuda nii valitsusel kui ka parlamendil.

“Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on 2008. aasta tulud 88,8 miljardit krooni, mis on kinnitatud eelarvega võrreldes 7,5 miljardit vähem. Kui 7,5 miljardist arvata maha 2,7 miljardit, mis oli eelarve puhvriks, siis on puudujääk 4,8 miljardit. Seega peaks rahandusministeerium avalikkusele selgitama, milliste arvutuste tulemusel saadi puudujäägiks vaid 3,1 miljardit,” rehkendas Mänd.

Ja veel. Juba mullu detsembris ennustas endise presidendi nõunik koalitsiooni lagunemist, pidades põhjuseks just riigieelarvet.

“Selle eelarve menetluse käigus ilmnenud erimeelsused koalitsioonipartnerite vahel, eelarve täitmise käigus ilmnenud lõhe unistuste ja reaalsuse vahel, kui tekib vajadus otsida süüdlast, kelleks tõenäoliselt osutub sotsiaaldemokraadist rahandusminister. Sealt edasi on koalitsioonis võimalikud kõik muutused, koalitsioonipartnerite vahetuseni välja,” väitis Mänd juba mullu jõulukuu 12. päeval riigieelarve kolmandal lugemisel.

Kas hiidlase tollal lausutud sõnadel võiks olla prohvetlik tähendus? Elame-näeme.

Üks on selge, riigieelarvet tuleb korrigeerida. Eesti Panga asepresident Märten Ross peab selleks tehtavaid samme väga vajalikeks.
“Rahandusministeeriumi prognoosile tuginedes võib öelda, et valitsuse ja rahandusministeeriumi sammud riigieelarve korrigeerimiseks on vajalikud, et hoida majanduspoliitika usaldusväärsust ning seeläbi toetada majanduse sujuvat kohandumist,” ütles Ross keskpanga teates.

Sama asja kohta on oma arvamust avaldanud veel mitu poliitikut. Lääne-Eestist ja saartelt riigikokku valitud keskerakondlane Ain Seppik väitis, et eelarve puudujääk võib olla veelgi suurem. Rahandusminister Ivari Padar rõhutas: kõik ministrid peavad kulusid kärpima. Haridusminister Tõnis Lukas ütles välja, et koalitsioonileping tuleb üle vaadata.

Nõustugem EPL arvamustoimetajaga, kes eilses lehes kirjutas. Eesti inimeste reaktsioon on adekvaatne – raskest ajast saabki üle just võimalikult paksu rasvapolstri abil. Majanduse kainenemist näitas ka see, et veebruaris kasvas hoiuste kogumaht laenudest kiiremini.

EPL väitel on tarbimise oluline indikaator tegelikult suvi. Kas saame endale sel suvel puhkuse ajal nn impulsiivoste lubada?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 korda, sh täna 1)