Kuressaarlasi huvitab oma kodulinnas toimuv (1)

Kuressaarlasi huvitab oma kodulinnas toimuv

 

Kuressaare linna terviseliikumise strateegia aastateks 2007–2013 valmimise üheks osaks oli Faktumi poolt linnaelanike seas läbiviidud küsitlus, mis hõlmas inimeste eluviise ja käitumismalle. See on põnev lugemismaterjal, mis on üleval ka Kuressaare linna koduleheküljel.

SA Kuressaare Spordibaasid juhataja Kalev Kütt pidas linnakodanike küsitlust oluliseks, kuna selles sisaldus palju olulist informatsiooni terviseliikumise strateegia koostajaile. Loodetavalt annavad küsitluse tulemused ka mingisuguse pildi Kuressaare linna elanikest ning nende arvamustest ja suhtumistest.

Küsitluse kokkuvõtteid lugedes selgub, et 45% vastajatest hindas oma huvi linnas toimuva vastu kas väga või küllaltki suureks, 47% keskmiseks ja vaid 5% väheseks.

Huvitaval kombel tunnevad mehed Kuressaares toimuva vastu mõnevõrra suuremat huvi kui naised ning huvitatute seas on ka rohkem aktiivses tööeas olijaid kui noori või vanemaid inimesi.

Üsnagi loogiline on, et tervelt 64% kõrgharidusega linnaelanikest on suuresti huvitatud linnas toimuvast ning põhiharidusega vastajaist vaid 28%. Samuti tunnevad enam huvi oma kodulinna käekäigu vastu keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed.

Mehed saavad uudiseid internetist ja naabritelt

Kui inimesel on asjade vastu huvi, siis peab ta kusagilt informatsiooni saama. Peamiselt loetakse maakonnalehti – tervenisti 72% küsitluses osalenutest väitis, et saab peamise info kohalikest ajalehtedest, seevastu 16% jaoks ei ole ajaleht kohaliku info kandjaks. Raadio Kadi on peamiseks infoallikaks 46%-le elanikest, mõnikord kuulab kohalikku raadiot 30% linnakodanikke.

Neid, kes saavad peamise info Kuressaares toimuva kohta  perekonnaliikmetelt ja naabritelt, on 9%, peamiselt linna kodulehelt ja internetist ammutab informatsiooni 16% ja mõnikord 25% inimestest.

Peamiseks infoallikaks on maakonnaleht naistele vanuses 55+ ning linnaleht 25–54-aastastele kõrgharidusega naistele, kohalikust raadiost saavad kõige sagedamini peamise info vanemad keskharidusega inimesed, internetist saadavat infot eelistavad noored kõrgharidusega inimesed ning naabritelt saavad peamised uudised kõrgharidusega noored mehed.

Ehk siis kokkuvõtlikult: Kuressaare linna naised loevad linnauudiseid ajalehest, mehed käivad internetis või kuulevad uudiseid kodustelt ja naabritelt.

Linnaeluga ollakse rahul

Kuressaare linnaelu erinevate külgedega ollakse üldjoontes rahul. Nii vastas tervelt 73% inimestest, et on rahul sideteenuste ja sportimisvõimalustega (68%). Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimisega oli täiesti rahul 52% inimestest.

Vaba aja veetmise võimalustega oli rahul (täiesti rahul või pigem rahul) 75% vastanutest, linna kultuurieluga 75%, arstiabi saamise võimalustega 74%, avaliku korra olukorraga 70%. Laste koolitamine, lasteaeda panek, aga ka tööleidmise võimalused puudutavad vaid teatud sihtgruppe. Kui laste koolitamise ja lasteaeda paneku võimalustega olid küsitletud põhiliselt rahul, siis tööleidmise võimalustega oli rahul 46% vastanutest ja 29% ei olnud.

Ainuke tõsine probleem on linnaelanike jaoks teede ja tänavate olukord, sellega oli rahul vaid 23% vastanutest.

Sportimisvõimalustega jäävad kõige vähem rahule kõrgharidusega naised. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega on rahul noored põhiharidusega inimesed. Vaba aja veetmise võimalustega linnas on kõige enam rahul keskharidusega vanemad keskmisest madalama sissetulekuga, liikumisharrastustega mittetegelevad inimesed. Enam nurisevad kesiste sportimisvõimaluste üle kõrgharidusega ja liikumisharrastusega tegelevad üle keskmise sissetulekuga inimesed.

Kultuurieluga Kuressaare linnas on kõige enam rahul vanemad, ennast mitte terveks pidavad liikumisharrastusega mittetegelevad inimesed, kõige vähem aga noored kesk- või kõrgharidusega terved, liikumisharrastustega tegelevad inimesed. Arstiabi saamise võimalustega on teistest enam rahul vanemad põhiharidusega, alla keskmise sissetulekuga, ennast mitte terveks pidavad ja liikumisharrastustega mittetegelevad inimesed.
Avaliku korraga on mehed rohkem rahul kui naised, samuti noored enam kui vanemad inimesed.

Tööleidmise võimalustega on kõige enam rahul parimas tööeas keskeri- või kõrgema haridusega üle keskmise sissetulekuga mehed, kelle põhiliseks infoallikaks linnas toimuva kohta on maakonnaleht.

Näpunäited linnavõimudele

Linnakodanikud leidsid, et linnavõimud peaksid tähelepanu pöörama teedeehitusele ja -remondile (73% vastanuist ütles nii), kõnni- ja jalgrattateede ehitamisele (85%). Linna heakorra parandamine, spordi- ja mänguväljakute rajamine ja turvalisuse tagamine oli oluline 40–50%-le vastanuist.

Laste huvitegevuse võimaluste mitmekesistamist, tervishoiuteenuste paremat kättesaadavust ning saastamata keskkonna hoidmise vajadust rõhutas 1/3 vastanutest. 15–20% linnakodanikest rõhutas kontrollivajadust linnaametnike tegevuse üle, vaba aja veetmise võimaluste edendamist, ettevõtluse arengu soodustamist ja haridusvõimaluste mitmekesistamist.

Kolmandik kuressaarlastest ei tarbi alkohoolseid jooke

Kuressaaret on pikka aega peetud terviselinnaks ning linnakodanikud peavad ennast suuresti tervislike eluviiside harrastajateks. Nii väitis 97% küsitletutest, et nad ei tarvita narkootikume, 76% ei liialda alkoholiga, 56% ei võta unerohtu ega antidepressante, 52% ei suitseta. Täiskarsklasteks (kes üldse ei tarbi alkoholi) tunnistas ennast 1/3 vastanutest.

Positiivsed arvud on kirjas ka tervislike eluviiside koha pealt. 76% inimestest viibib palju värskes õhus, 61% liigub jalgsi või sõidab sageli jalgrattaga, 52% on hästi kursis tervislikke eluviise tutvustava kirjandusega.

Oma kodukohas toimuvatest tervisespordiüritustest võtab osa 48%, aktiivselt liigub päevas vähemalt pool tundi 41% linnaelanikest.
Et aga kasvuruumi on, näitab see, et 83% vastanutest ei võta osa üle-eestilistest tervisespordiüritustest ega treeni regulaarselt ühelgi spordialal, 81% ei käi regulaarselt tervisekontrollis, 70% ei tegele regulaarselt ühegi spordialaga, 68% ei toitu teadlikult, 60% tarbib alkohoolseid jooke. 7% inimestest ei osanud öelda, kas nad liiguvad aktiivselt pool tundi päevas või mitte.

22% linnakodanikest on terved

3/4 vastanutest pidas tervisliku eluviisi harrastamisel takistuseks laiskust ja mugavust. 51%-le jagus vähe huvitavaid ühistegevusi, 49% on igapäevatööga hõivatud ning kolmandik inimesi kurtis rahapuuduse, viiendik huvipuuduse, vähese teabe ja haiguse üle.

Üldse pidas ennast täiesti terveks vaid 22% linnakodanikest, 48% ütles end olevat üldiselt terved ning kroonilisi haigusi on linnaelanike hulgas tervelt 20%-l.

Kord kuus või tihedamini on Kuressaare elanikest viimase aasta jooksul arsti juures käinud 10%, 33% külastab tohtrit 4–5 korda aastas, 40% 1–2 korda aastas. 17% inimestest pole viimase aasta jooksul kordagi arsti juures käinud. Sealjuures tuli välja, et naised on sagedasemad arsti juures käijad kui mehed, vanemad inimesed külastavad arsti rohkem kui noored või põhilises tööeas inimesed.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)