Õnnereis Egiptusesse

Õnnereis Egiptusesse

 

Kihelkonna mees Urmas Lambut oli see õnnelik inimene, kelle nime tõmbas fortuuna välja Oma Saare järjekordses tellimiskampaanias osalenute seast. Urmas tellis Oma Saare otsekorraldusega Kuressaare kultuurikeskuses toimunud raamatulaadalt ja see on ka ainus leht, mis tal paberkandjal koju kätte tuleb.

Võidureis viis Urmase ja tema 17-aastase tütre Häli 21.–28. veebruarini turismifirma Wris vahendusel Egiptusesse, täpsemini Sharm el Sheikhi.
“Ega see Sharm el Sheikh nüüd üks õige Egiptus ole küll, “ arvab Urmas tagantjärele. “See on ju lihtsalt üks turistide jaoks väljaehitatud turismikeskus, kõik majad säravvalged, läigib nagu pühademuna…”

Egiptuses oli siis talv. Ilm oli tuulisevõitu, kuid päeval sooja 20 kraadi ringis. Hotelli basseini ääres oleks võinud ju peesitada ja ennast ka pruuniks päevitada, aga Urmas pole sedasorti mees. Lambutid tahtsid seda maad ikka veidi lähemalt ka näha. Nii ostsid nad lisaks mitu ekskursiooni, mis viisid neid turismikeskusest kaugemale. Et näha tõelist Egiptust.

Kahepäevase Kairo-reisi ajal said Urmas ja Häli eestlannast giidiga pealinnale ringi peale teha. Küll enamasti bussiaknast välja vaadates, aga asi seegi. Omapärase elamuse jättis jalutuskäik turule. “Kõik tahavad sulle midagi pähe määrida, midagi müüa,” meenutab Urmas. “No läksime õnge ja mõned ehted ikka ostsime ka.

Needki tegelikult kõik Hiinast toodud jubinatest kokku pandud.” Muidugi käisid Urmas ja Häli ka püramiidide juures. “Räägitakse küll, et on suured ja võimsad. Ja on tõesti võimsad. Ühes püramiidis õnnestus ka sees käia. Selles on kogu aeg 30 kraadi sooja, olgu väljas mis ilm tahes.”

Loomulikult käisid Lambutid ka kaamelitega sõitmas. Eesti Vabariigi aastapäeva võtsid nad aga vastu Punase mere põhjas. “Ma olen kogu aeg tahtnud vee alla ronida ja nüüd selline suurepärane võimalus avaneski. Pealegi nii uhkes kohas nagu Punases meres.” Urmase sõnul polnud seal karta midagi, sest esimene kord on sul instruktor kaasas. “See oli tõeline elamus! Seal all oli vaatamist küll ja küll. Ja see Punane meri on nii sinine, kui üldse olla saab.”

Urmas Lambut, kes tegelikult töötab keskkonnateenistuses piirkondliku metsaspetsialistina, on liikuv mees. Tema kureerida on Kihelkonna, Kaar-ma ja Lümanda-kandi metsad. Egiptuses ta metsa ei näinud, seal on ainult kõrb ja kõrb.

Beduiinisohvrid tegid kõrbes ehtsat rallisõitu arvates vist, et ega need turistid muudmoodi raputamist saa. Teadmata, et ega meiegi metsavahelised teed just asfaltteed ole. Seda raputamist saab Urmas omal maal küll ja küll.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 125 korda, sh täna 1)