Reisisõpradel lihtne elu

Reisisõpradel lihtne elu

 

Mullu 21. detsembril avanes üheksa riigi (Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Malta) maismaapiir. Märtsi viimasel päeval avati Tallinna lennujaamas ka õhupiir. Nüüd ei ole enam vaja passikontrolle läbida, ehkki turvakontrollid jäävad kõikides lennujaamades alles. Kas nüüd võib reisima minna kaks kätt taskus?

Võiks ju tõesti öelda, et reisi või Lõuna-Euroopasse välja, ilma et kordagi peaks peatuma! Kahjuks asi siiski nii roosiline pole. Turvakontroll ning pisteline dokumentide kontroll siiski säilib. Laevaga reisides peab isikuttõendavat dokumenti näitama check-in’is pardakaarte lunastades, lennureisil küsitakse ID-kaarti või passi näha lennule registreerimisel.

Elementaarne ja pea kõikides maailma lennujaamades kehtiv turvanõue on ka isikuttõendava dokumendi küsimine lennukisse pääsemisel.
Kui reisijal on aga plaan oma autoga mööda Euroopat seiklema minna, võib ka siis tekkida vajadus dokumente ette näidata.

Seega võib öelda, et ID-kaart või pass on reisidokument ning riigist lahkumisel peab kehtiv dokument alati kaasas olema.

Enamikes riikides eestlane enam viisat ei vaja

Kui võrrelda reisimisega seotud asjaajamist ja tingimusi varasema perioodiga, siis on tänapäeval küll lausa lust reisida. Paljudesse riikidesse pääsemiseks ei vaja eestlane viisat enam ammu ning nüüd ei tule Schengeni tsoonis enam ka passikontrolli läbida. Reisimine ja sellega seotud ettevalmistused on märksa vähem tülikad ja aeganõudvamad.

Hiljutistest uudistest oleme lugenud võimalikust viisavabadusest Ameerika Ühendriikidega, mis avardaks kindlasti veelgi eestlaste reisivõimalusi. Ameerika Ühendriigid on nii atraktiivne sihtkoht kui ka oluline transiitmaa, kust kaudu on mugav lennata nii Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikasse.

Praegu saab seda teha vaid USA viisat omades. Pikisilmi ootame viisavabadust ka selliste põnevate sihtriikidega nagu näiteks Brasiilia, Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tai, Filipiinid ja Araabia Ühendemiraadid.

Viisanõude olemasolu välistab näiteks võimaluse kasutada väga populaarseid ja soodsaid viimase hetke reisipakkumisi, kuna lühikese etteteatamisajaga väljasõidu kuupäevaks ei jõuta enamasti viisat vormistada.

Viimaste aegade turismitrendid

Kuhu siis eestlastele üldse meeldib reisida ning millised on praegused turismitrendid?

Kindlasti võib väita, et viimastel aastatel on selge suund olnud pigem kvaliteedile kui kvantiteedile. Eestlanegi on muutunud ettevaatlikumaks nii loteriimajutuse kui ka odavate lennupiletite ja hotellide suhtes. Soovitakse enam kindlust, et sihtkohas saadav majutus või teenus vastab ka ettekujutustele.

Kui mõned aastad tagasi oli eestlaste unistuste täitumiseks reis Kanaari saartele, Vahemeremaadesse või Egiptusse, siis nüüd on piirid avardunud ja järjest enam koguvad populaarsust kaugreisid näiteks Taisse, Dubaisse, Indiasse ja Mehhikosse.

Eestlase hing ihkab eksootikat

Reisipakettide müük Mehhikosse aktiviseerus just pärast viisavabaduse kehtestamist, mis näitab, et asjaajamise lihtsus on äärmiselt oluline. Kaugreiside populaarsuse kasvule on kahtlemata kaasa aidanud ka kohalike reisikorraldajate otselennud. Väga populaarne sihtkoht on näiteks India (Goa rannik), kuhu järjest enam eestlasi päikest püüdma ja vaimsust otsima sõidab.

Järjest kaugemate sihtkohtade populaarsus on seletatav ka sellega, et paljudel on Euroopa juba n-ö avastatud ning hing ihkab midagi eksootilisemat. Muidugi on ka eestlaste sissetulekud suurenenud ja mõttemaailm muutunud: järjest uute asjade hankimise asemel panustatakse pigem reisimisse.

Perega reisile!

Perega reisile minnes eelistavad eestlased endiselt mugavaid ja ja turvalisi pakettreise, kus kogu korraldustöö ja samas ka vastutus jääb reisibüroole. Vali vaid meeldiv sihtkoht ja sobiva hinnatasemega hotell välja ning meeldivad emotsioonid on garanteeritud. Samas suureneb järjest ka omapäi reisijate hulk, kel piisavalt ettevõtlikkust, aega ja tahtmist ise oma reisimarsruut kokku panna ning transport ja majutus organiseerida.

Seoses sissetulekute kasvuga tehakse ka rohkem nn emotsioonioste – reise, mida pikalt ette ei planeerita. Viimase hetke pakettreiside kõrval on tõusvaks trendiks nädalalõppude veetmine Euroopa suurlinnades.

Metropolide võlu on köitnud eestlasi juba mõnda aega, kuid nüüd on selgelt üheks lõõgastumise viisiks saanud kolme- või neljapäevased reisid populaarsetesse suurlinnadesse.

Ka eestlaste hulgas on loomulikult kõige populaarsemad ülemaailmselt hinnatud Pariis ja London, kus leidub tegevust nii kultuurihuvilisele kui ka paadunud poodlejale, nii lihtsalt linnamelu nautijale kui aktiivsele tegutsejale. Üha enam pakuvad huvi ka sellised metropolid nagu Viin, Milano, Rooma, Barcelona, Berliin, Praha jne.

Nädalalõpp Eestimaal

Lisaks välismaailmale on eestlase jaoks atraktiivseks reisisihiks ka oma kodumaa. Kui suvel uudistatakse looduskauneid kohti ja turismitalusid, siis viimasel ajal järjest lisandunud luksuslikud spaahotellid koos ohtrate vaba aja veetmise võimalustega köidavad kliente aastaringselt.

Nii mõnus on veeta sombune nädalalõpp kas siis koos pere või mõne sõbra/sõbrannaga, nautides päeval mõnusaid hoolitsusi, seejärel rikkalikku õhtusööki ja lõpetada õhtu näiteks tantsusaalis. Põnevaid ajaveetmise võimalusi leidub Eestimaal küllaga – ole lihtsalt aktiivne ja leia need üles. Näiteks Estraveli siseturismi koduleheküljel pakutav valik peaks küll rahuldama kõige nõudlikumaidki otsijaid.

Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll

• 14. juunil 1985. aastal ühes Luksemburgi külas Schengenis sõlmisid Prantsusmaa, Luksemburg, Saksamaa, Belgia ja Holland Schengeni lepingu, et luua ilma sisepiirideta piirkond.

• 21. detsember 2007 ühinesid Schengeni leppega Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Malta.

• Varem olid Schengeni leppe täisosalised Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Hispaania ja Rootsi.

• Küpros, Šveits, Rumeenia ja Bulgaaria ühinevad Schengeniga hiljem.

Kokku on Schengeni leppega liitunud 30 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu riike ja kaks mitte Euroopa Liidu liiget (Island ja Norra).
24 riiki on lepinguga sätestatud piirikontrolli kaotamise ellu viinud.

Mari-Liis Rüütsalu
Estraveli kommunikatsioonijuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 204 korda, sh täna 1)