Viva la Musica! Saarlased Vivaldi “Gloriaga” Saksamaal

Viva la Musica! Saarlased Vivaldi “Gloriaga” Saksamaal

 

“Gloriat”, seda Antonio Vivaldi kirjutatud suurvormi hakkasid Saaremaa kolm koori – Helin (dirigent Mai Rand), Eysysla (Helle Rand) ja Lyra (Pilvi Karu) – õppima hooajal 2006–2007. Juba siis oli teada, et seda teost esitatakse kunagi koos Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa linna Ahrensburgi noorteorkestri ja kooriga. Meie Helin on juba pikka aega selle linna muusikutega koostööd teinud.

Esimesed paar kuud proove võtsid küll selja märjaks ja küsisin endalt, kas ma saan sellega hakkama ja kas üldse oskangi laulda.

Dirigendid ja teised lauljad ei heitnud aga meelt ja möödunud suvel “Gloriat” kolmes Saaremaa kirikus lauldes hakkasime seda muusikat juba nautima.

Lendame kevadesse

12. märtsi keskpäeval stardib lennuk Tallinnast Hamburgi. Saksamaa võtab meid vastu vihmasajuga, mis ei ole õnneks tugev. Sooja on vaid 7 kraadi.
Lennuk maandub Hamburgi lennuväljal kella kahe paiku. Kuna on tööpäev ja meid majutavad pered võtavad meid vastu alles õhtul kella seitsme paiku, siis viib autobuss meid hansalinna Lübeckisse. Jalutame mööda sajandeid vana linna tänavaid, mille kujutis ehib “rasket” euroraha.

1942. aastal muutus linn rusuhunnikuks, aga ehitati uuesti üles täpselt sellisena, nagu ta oli enne sõda. Lübecki raekojaplatsi lähedal on suur-suur martsipanipood ja sinna viib enamiku lauljate tee. Ilm on külm ja tass väga head espresso-kohvi pooleteise euro eest muudab tuju palju paremaks.

Kella 19 ajal jõuame Ahrensburgi ja saame endile nädalaks uue kodu kohalike muusikasõprade juures. Meie peres on kasvamas kolm last: Lukas, Johanna ja Kristin. Isa-ema laulavad koorides, lapsed mängivad trombooni, klaverit ja viiulit. Suhtleme kehakeeles ja inglise keele sõnu appi võttes. Ja meil nagu ka kõigil teistel Saaremaa lauljatel on väga lahe.

Tutvume Hamburgi linnaga

Järgmine päev algab kell 9 hommikul lauluproov, mis kestab lõunani. Pärastlõunal tutvume Hamburgi linnaga. Hamburg on Saksamaa suurim sadam Põhjamere ääres. Siit suure mereni jääb üle 50 km ja siis läheb Elbe jõgi sujuvalt üle karmiks Põhjamereks.

Käime raekojas, hiljem ka pargis, kus õitsevad suured kirsipuud ja varased rododendronid. Pargis asuva suure liuvälja nõlvadel õitsevad nartsissid ja lugematud krookused. Enne sadamasse minekut tõuseme püha Michaeli kiriku torni platvormile ja naudime miljonilinna vaateid.

Sadamas keeb sadamaelu, iga mõnekümne meetri järel kuuled akordioni mängivaid vanu meremehi. Tuttavad meloodiad panevad seisatama ja avatud pillikasti kukub nii mõnigi münt. Uhke pladinaga sõidab mööda suur rataslaev. Kui oled julge ja linnaga juba sina peal, on liikumine väga lihtne.

Hommikul ostad Ahrensburgist raudteepileti ja sellega saab sõita peaaegu kõigi transpordivahenditega (rong, metroo, linnaliini buss). Pilet kehtib 24 tundi. Selline pilet viiele maksab igale seltskonnast 1,75 eurot.

30 tuhande elanikuga Ahrensburg on aedlinn sõna otseses mõttes.

Eramajad elupuu-, jugapuu- ja pöögihekkidega. Alles õitsema puhkemist ootavate rododendronite rohkus laseb aimata, milline ilu on siin alates aprilli keskpaigast. Linnas on väga palju jalgrattateid ja lapsed sõidavadki kooli põhiliselt jalgratastega, kiivri ja tulede olemasolu on endastmõistetav.

Linnaliiklus tundub väga tasakaalukas, äärelinna tänavatel on sageli nn “lamavad politseinikud”. Võrreldes meie omadega, on need seal kuni 4 m laiad ja keskelt ca 15 cm kõrged – autot ei lõhu, aga märku annavad.

Veidi ka muusikast

Meid võtab vastu Ahrensburgi noorte sümfooniaorkestri juht Michael Klaue. Koolil on kolm sümfooniaorkestrit. Meil on õnn kuulata I astme orkestri proovi. Seitsekümmend 5–10-aastast last jälgib pingsalt Klaue õpetusi. Väike tüdruk trummide taga meeldib meile eriti.

Kui laps on omandanud juba nii hea taseme, et võib kandideerida II astmesse, sooritab ta eksami ja saabki hakata mängima aste kõrgemas orkestris. Meie peretütar esitab eksamil Brahmsi “Ungari tantsu” ja saab hinnaguks “suurepärane”.

Kooli juurde on hiljaaegu ehitatud linna parim kontsertsaal-stuudio ja seal teeme me iga päev 3–4 tundi tööd. Lõpuks on laval koos kooli vanema astme koori, meie ja sümfooniaorkestriga ligi 100 inimest.
Suur hetk

15. märtsi õhtu kell 19. Saarlastel on au avada kontsert kuue isamaalise lauluga ja pilgeni publikut täis saali ees annab igaüks oma parima. Ilmselt tuleb hästi välja, sest kui me lavalt lahkume, pühivad paljud püstiseisvast ja just maruliselt aplodeerinud publikust silmist pisara. Saksa noored laulavad oma laulud, ja siis on aeg hõisata: “Glori-Gloria!” Solistidena esinevad meie poolt Helle Rand ja Saksa kooli poolt Katja Kursawe.

Meie töö on vilja kandnud ja üht osa suurteosest nõutakse kordamisele. Naudime muusikat täiega.

Kui kiidusõnad ära kuulatud ja lillesülemid tegijaile jagatud, järgneb pidulik õhtusöömaaeg. Kurvaks teeb ainult asjaolu, et kuuele saarlasele, kes oma tööülesannete tõttu ei saanud tulla koos meiega 12. märtsil lennureisiga ja startisid hiljem autoga järele, algab pärast kontserti otsekohe kojusõit. Kohale jõudsid nad peaproovide ajaks, olles läbi sõitnud paar tuhat kilomeetrit. Müts maha teie ees, Sirje, Kai, Maire, Anton, Aare ja Karel! Täname teid laulule pühendumise eest.

Järgmisel hommikul kell 9.30 on Püha Johannese kirikus kontsert- jumalateenistus. Uus suur, modernne ja hea akustikaga saal. Soe aplaus on meile tänuks.

Pärast seda lähevad kõik, igaüks veel oma seltskonnaga Saksamaad uudistama. Kes veel kord Hamburgi, kes jalgrattal Ahrensburgi parke ja lossi uudistama. Kevadise Ahrensburgi sümbol ongi loss ja krookused.
Lossipargi ühes servas on väike kirik, mida ümbritseb kahe poolringina mitmekümnest elamispaigast koosnev ridaelamu. See on mõeldud inimestele, kes on hetkel jäänud elu hammasrataste vahele. Nii mõnestki korstnast tõuseb suitsu.

Õhtul saab veel Püha Johannese kirikus kontserti kuulata. Eriti hästi mõjuvad Griegi teosed.

Hüvasti, Ahrensburg!

Karm põhjatuul on taeva puhtaks puhunud ja päike särab.
Pererahvaga ja eriti lastega hüvasti jättes satub silma puru ja selle pühkimisega on tükk tegu… Kell 9.30 on kooli juurest ärasõit ja viis minutit enne seda tuleb ümber koolimaja nurga üks arglik laps ja otsib “omasid”. Tuleb joostes ja teeb meile hüvastijätu-kalli.

*
Veidi maast, kuhu sattusime
Saksamaa koosneb 16 liidumaast, neist suurim – Baierimaa (870 546 km2) – asub Šveitsi piiril ja väikseim – Saarland (2571 km2) – asub edelas vastu Prantsusmaad. Kokku elab Saksamaal ligi 80 miljonit inimest. Meie reisisihiks oli Schleswig-Holstein, mis on Saksamaa põhjapoolseim läänimaa 2,82 miljoni elanikuga. Läänimaa keskus on 1,8 milj elanikuga Hamburg.

Hamburgiga on kõik eestlased tuttavad tänu Marko Matvere laulule “Hamburgi piigad”. Suuremad linnad on veel hansalinn Lübeck ja sadamalinn Kiel. Meie kodulinnaks sai selleks nädalaks Ahrensburg, mis asub Hamburgist 20 km kirdesse Lübeckisse viiva kiirtee läheduses.

Schleswig-Holsteini läänimaa piirneb põhjast Taani riigiga, siis tuleb kirdest üle 100 km Balti merd ja loodest rullib oma laineid randa enam kui 100 km ulatuses Põhjameri. Läbi liidumaa on kaevatud 80 km pikkune Kieli kanal, mis algab Kieli linna juurest Läänemerest ja suundub Põhjamerre.

Kanalit saavad läbida suured ca 5000-tonnised laevad. Kanali läbimine vähendab suuresti laeva teekonda Balti merest Põhjamerre ja maksab üsna korraliku raha, aga hoiab kokku ligi ööpäeva jagu aega ja kütust.

*
Sõites juba autobussis Tallinn–Kuressaare, tänavad dirigendid ja kogu reisi hing ja mänedžer Aivar Rand lauljaid. Ja meie, lauljad, täname omakorda neid kogu südamest. Nagu ütles Aivar: “Me saime hakkama ja me tahame teha seda veel!”

Aitäh kõigile ja tegemisteni!

Ülo Roos

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)